Kuidas su annetus aitab?

Eesti seadusandluses on murettekitav ja tõsine lünk – nimelt puudub praegu selge ja ühemõtteline keeld loomade seksuaalse väärkohtlemise osas. Hetkel on Eestis seksuaalvahekord loomaga nö “hall ala”, sest otseselt lubatud ei ole, aga keelatud ka mitte. Ilma otsese seadusliku keeluta jäävad loomad kaitsetuks väärkohtlemise eest, sest seadus jätab palju tõlgendusruumi inimestele, kes sellises loomade kohtlemises midagi väära ei näe. Eesti jääb selles küsimuses maha paljudest Euroopa riikidest, mis on juba sellised seadused kehtestanud, sh:

• Saksamaal on keelustatud kasutada looma enda seksuaalseks tegevuseks või treenida või teha kättesaadavaks kolmandate isikute seksuaalseks tegevuseks ja sundida neid seeläbi liigivastasel viisil käituma (Loomakaitseseadus, Tierschutzgesetz §3. 13).
• Rootsis on keelustatud igasugune seksuaalne akt loomaga (Loomakaitseseadus, Djurskyddslag §10).
• Norras on keelustatud loomadega seksuaalvahekorda astuda või nendega seksuaalseid tegevusi läbi viia (Loomakaitseseadus, Dyrevelferdsloven §14. b).
• Madalmaades on loomaga siivutute tegude tegemine ja vastava sisuga materjali jagamine karistatav vangistuse või rahatrahviga (Kriminaalkoodeks, Wetboek van Strafrecht 254).
• Ühendkuningriikides on keelustatud penetratiivne seksuaalne akt loomaga ning on karistatav vangistusega (Seksuaalkuritegude seadus, Sexual Offences Act 2003 69).
• Soome keelustas alates 2024. aasta algusest penetratiivse seksuaalse akti loomaga (Loomade heaolu seadus, Laki eläinten hyvinvoinnista §14).

Loomadel peab olema seaduslik kaitse seksuaalse väärkohtlemise eest – ka juhtudel, kui füüsiline kahju pole selgelt tõendatav. Lisaks väärivad loomad kaitset psühholoogilise väärkohtlemise eest, ent seksuaalse väärkohtlemise mõju looma psüühikale on väga keeruline tuvastada. Eesti ei saa siinkohal olla eesrindlik, küll aga saab Eesti järele jõuda oma naabritele.

Seksuaalselt kasutatakse ära sisuliselt kõiki loomi. Kõige levinumad, keda seksuaalselt ära kasutatakse, on koerad, neile järgnevad hobused ja põllumajandusloomad nagu veised, kitsed ja sead. Vähesemal määral kasutatakse roomajaid, metsloomi, kasse, linde ja muid loomi. Üldiselt elab ohvrist loom koos ärakasutajaga.

Loomus on mitu aastat tegutsenud selle nimel, et Eestis keelustataks loomade seksuaalne väärkohtlemine.

2022. aasta lõpus algatas Loomus rahvaalgatuse, millega nõuti, et Loomakaitseseaduse § 4. Looma suhtes lubamatu tegu täiendataks lisades lubamatute tegude hulka ka loomade seksuaalse väärkohtlemise ning täiendavalt tehtaks karistusseadustikus järgmised muudatused:

• määrata karistused loomaga suguühtesse astumise või muul viisil sugulise iseloomuga teo kordasaatmise eest;
• sh määrata lisakaristusena loomade pidamise ja loomadega töötamise keeld;
• määrata karistused loomaporno teadliku jälgimise, sellise teose omandamise, hoidmise, valmistamise, näitamise ja teisele isikule üleandmise eest.

Rahvaalgatus jõudis Riigikokku 2023. aastal, sh toimus arutelu Õiguskomisjonis, kus otsustati edastada rahvaalgatuses tehtud ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

Varem põhjendas Vabariigi Valitsus seaduslünka sellega, et seksuaalne väärkohtlemine läheb iseenesest mõistetavalt looma suhtes julma teo alla. Ent 2023. aasta lõpus andis valitsus oma ametliku seisukoha, et sellest selgitusest ei piisa ehk see ei ole igaühele samamoodi mõistetav ning jätab liialt tõlgendusruumi.

2024. aasta septembris sõnas tollane Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman Riigikogus, et üks tõsine küsimus, mille nad lähiajal tahavad ära lahendada, on avalikus meedias käsitletud zoofiilia, ning 2025. aasta veebruaris toimunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi infotunnil sõnas ta, et ettevalmistustööd on tehtud ja vastav eelnõu jõuab sügisel Riigikokku. Loomus ootab uuelt ministrilt Hendrik Johannes Terraselt töö lõpuni viimist.

Sinu toetus aitab meil igapäevaselt tegutseda selle nimel, et Eestis keelustataks loomade seksuaalne väärkohtlemine. Ent see nõuab ka igapäevaseid kulutusi, mis kuhjuvad, sh

• transpordikulud, et käia Tallinnas poliitikute ja ametnikega kohtumas,
• töötunnid, mis kuluvad andmete analüüsiks, juriidiliste dokumentide (nt teiste riikide seaduste) lugemiseks, poliitikute ja koostööpartneritega suhtlemiseks,
• teabematerjalide koostamine ja levitamine,
• juriidilised ja muud ekspertkulud,
• programmid uudiskirjade saatmiseks ja kujunduste tegemiseks,
• igapäevased üldised kulud, sh IT-kulud näiteks hoidmaks üleval kodulehte.

Loe lähemalt: loomus.ee/zoofiilia

Aitäh, et oled loomade poolt!