Kuidas su annetus aitab?

Liisu elu ei ole olnud kerge. Liisu on pärit mitmekümne pealisest kassikolooniast, kus enda igapäevaseks ellujäämiseks pidi ta tihti konkureerima teiste kassidega toidu nimel. "Peremehe" joomepäevadel käisid kassid ka naabrite juures toidupalu otsimas ja sellel hetkel sobis kõhutäiteks ka hernesupp.

Suvi 2022 sai aga Liisu Eesti Loomakaitse Seltsi hoiukoju, kus ta on olnud siiamaani. Hiljuti avastas hoiukodu, et Liisu üks rinnanibu on suureks paisunud ja vedelikuga täitunud. Kliinikus diagnoositi piimanäärmekasvaja. See eemaldati ja saadeti edasiseks uurimiseks laborisse. Vastust veel pole, aga loodetavasti oli tegemist healoomulise moodustisega. Liisu on vapralt talunud järelravi valuvaigistite ja antibiootikumidega ning kuulekalt kõik kibedate rohtudega konserviampsud ära söönud. Kohe ootab ees haavaniitide eemaldamine ja siis tahaks kassiproua hakata uuesti päris kodu otsima. Ta on muidu terve ja kiibitud, vaktsineeritud, steriliseeritud.

Eesti Loomakaitse Selts palub heade inimeste abi Liisu raviarvetega. Kui saame laborist vastuse, et midagi halba ei ole, siis ongi Liisu taas valmis uude koju minema. Liisu on rahuliku ja hella loomuga. Ta võib küll esialgu võõrastada, aga talle tegelikult meeldib inimesega suhelda. Mehed/suured poisid hirmutavad natuke rohkem kui naised ja väiksed lapsed. Võib oletada, et tal on trauma kunagisest joodikust "peremehe" juures elamisest. Esimesest häbelikkusest üle saanud Liisu muutub igatahes kaisukaruks, kes muudkui paitab inimest oma kareda keelega vastu. Talle meeldib ka mängida, näiteks palli veeretada, kusjuures ta oskab hästi tabada ja tagasi lüüa, nii et mäng võib päris kaua kesta. Hoiukodus on selgunud, et kui Liisu saab olla ainus lemmik, keda keegi ei kiusa, siis ei esine ka mingeid liivakastiprobleeme. Käitumine on igati eeskujulik.