Lastekodukasvandik: “Ma ootasin ja ootasin ema. Ta ei tulnud kunagi…”
19.01.2016Angela teab, mida tähendab vägivald. Ta teab, mis tunne on elada päevi tühja kõhtu kannatades. Mäletab, kuidas kriipis hinge emaarmastuse puudus ja tema katteta lubadused: “Ta lubas kogu aeg, et tuleb tagasi ega jäta oma lapsi. Tegelikult ei tulnud ta aga mitte kunagi…”
Praegu 21aastasel Angelal ei ole ühtegi head mälestust ajast, kui ta oli veel ema ja isa hoole all ühes Lõuna-Eesti pisikeses külas koos kolme õe ja kahe vennaga. Vanemad jõid ja ema peksis lapsi. “Vanemad jõid kogu aeg, kogu lasteraha kulus alkoholile. Mõnikord anti külapoest ka võlgu, et me süüa saaksime, aga mitte alati. Ema ütles, kui tühja kõhtu kurtsime, et tal pole meile midagi anda. Istusimegi siis näljas. Sõpradel külas käies pakkusid küll nemad mulle süüa, aga ma ei saanud, mul hakkas vastik ja tundsin end süüdi, et õed ja vennad istuvad kodus näljas ja mina saan kõhu täis,” räägib Angela.
Loe edasi SIIT