Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 813 026 €
Annetajatelt 3 438 577 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
SOS Lasteküla „Toeta Eestimaa lapsi, et nad saaksid võimaluse kasvada koos ema ja isaga!“

SOS Lasteküla „Toeta Eestimaa lapsi, et nad saaksid võimaluse kasvada koos ema ja isaga!“

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
53 618.57 €
1579 annetust
60 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

SOS peretugevdusprogrammi eesmärk on toetada keerulisse olukorda sattunud peresid, et lapsed saaksid kasvada koos oma bioloogiliste vanematega armastavas kodus ega satuks lastekülla.

SOS Lasteküla kogemus näitab, et panustamine ennetustegevusse võimaldab perel ise oma lapsed üles kasvatada.

SOS Lasteküla peretugevdusprogramm töötab Narvas, Sillamäel, Keila linnas, Kohtla-Järvel ja Lääne-Harju, Harku, Põltsamaa, Saue, Viljandi, Põhja-Sakala, Rapla, Kohila, Toila, Saku, Kose ja Räpina vallas.

Vajadus uute piirkondade järgi kasvab pidevalt, sest igal aastal eraldatakse Eestis ligi 250 last oma perekonnast, abivajavad lapsi on tuhandetesLaste äravõtmine aga ei lahenda probleeme, sest neis peredes sünnib lapsi aina juurde. Hoopis vajalikum on õpetada vanematele, kuidas lastekasvatamise ning igapäevaeluga paremini toime tulla.

Sinu annetuse abil pakume riskilastele ja nende vanematele sotsiaalset ja majanduslikku tuge ning tegeleme vanemlike oskuste arendamisega. Peresid abistab ja nõustab SOS lasteküla perede tugitöötaja, kelle ülesanne on püüda perekonda tervendada, leida üles ja arendada hädasolija tugevamaid külgi, parandada vajadusel pere sotsiaalseid oskusi või pakkuda perele erinevate erialaspetsialistide abi. Lühidalt öeldes on perede tugitöötaja inimene, keda pere saab täielikult usaldada.

Tavaliselt külastab SOS tugitöötaja peret kahel korral nädalas, aga kui vaja, ka tihedamini. Ühel korral kohtutakse väljaspool kodu, teisel korral kindlasti kodus, et näha, kuidas toimub kodustes tingimustes pere omavaheline suhtlemine ja millised on olud.

Programmis osalemine on vabatahtlik, kuid perega sõlmitakse leping. See on vajalik selleks, et pere vähemalt minimaalse aja (6 kuud) programmis suudaks püsida. Seejärel koostatakse pere abistamise plaan, mida tugitöötaja koos perega ellu asub viima.

  • 5€ püsiannetusega (ehk 60€aastas) saab üks pere vähemalt  5 tundi psühholoogilist ja/või  sotsiaalset nõustamist või 1 laps 5 tundi individuaalset õpiabi, logopeedilist abi või erinevaid teraapiaid.
  • 10€ püsiannetusega (ehk 120€ aastas) saavad 2 peret vähemalt 5 tundi psühholoogilist ja/või sotsiaalset nõustamist või 1 laps vähemalt 10 tundi individuaalset õpiabi, logopeedilist abi või erinevaid teraapiaid. 
  • 25€ püsiannetusega (300€ aastas) saavad 2 peret vähemalt 12,5 tundi psühholoogilist ja/või sotsiaalset nõustamist või 1 laps vähemalt 25 tundi individuaalset õpiabi, logopeedilist abi või erinevaid teraapiaid. 

2022. aastal on SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis kokku 517 last ja 224 pere.

Riik ennetustegevust täies mahus ei finantseeri ning vajalik rahasumma tuleb koguda lahkete annetajate abiga. Programm on töötanud 2008. aastast alatesning selle aja jooksul oleme suutnud 450 perele tõestada, et lapse jaoks on parim kasvukeskkond oma kodu, mitte lasteküla. Programmi hea töö tulemusena on 1100 last jäänud oma vanematega kokku. Kõik need pered saavad täna oma laste kasvatamise ja oma elu ohjamisega ise hakkama.

Lisainfo: www.sos-lastekyla.ee

Organisatsioon on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Maret: “Oli reaalne oht, et lapsed viiakse teise perre.”

18.04.2022

2021. aasta septembris sattus lastekaitse huviorbiiti pere, kus kasvavad 1, 4 ja 8aastased lapsed. Korteris kuritarvitati alkoholi ning kasutati vägivalda. Kahjuks ei olnud see esimene kord, kui paljulapselise pere ellu pidi sekkuma politsei. Lastekaitse tegi perele ettepaneku: kas liitute SOS peretugevdusprogrammiga vähemalt kuueks kuuks või peate silmitsi seisma olukorraga, kus lapsed võidakse perest eraldada ning ajutiselt kriisihooldusperre saata. Õnneks oli perel niipalju tarkust, et nad otsustasid SOS peretugevdusprogrammiga lepingu sõlmida. Eesmärk oli selge: peret tuleb nõustada lastega toimetulekul, arendada ema-isa sotsiaalseid oskusi ning tegeleda erinevate sõltuvustega. Seda kõike hakkas koos perega ellu viima SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi usaldusisik Maret.

Perega tehti kokkulepe

Seadusega pahuksisse läinud emal-isal oli kaalul väga palju. Kui usaldusisikuga koostööd tegema ei hakata, oli reaalne oht, et lapsed viiakse (vähemalt ajutiselt) teise perre. Ühtlasi oli kokkuleppe osa see, et juhul kui kordub käitumine, mis kutsus esile lastekaitsetöötaja sekkumise, peavad pereema ja -isa ravile minema.

Millega alustati pere tervendamist

Maret alustas perega koostööd laste päevakava paikapanemisega. See tähendas ärkamise, magamamineku, söömise, mängimise, õues käimise ning nutiseadmete kasutamise aja muutmist ja korrigeerimist ning ühtlasi selgitati pidevalt ka seda, mis juhtub siis, kui päevakavast kinni ei peeta.

Samuti oli väga suur katsumus kogu pere toitumisharjumuste muutmine. Emal oli vaja hakata jälgima, kui palju ja mida lapsed söövad, sest seniajani ei olnud ta laste magusasöömist mitte mingil moel piiranud ning üks lastest oli tugevalt ülekaaluline.

Peret hakkas toetama arst, kes tegi emale selgeks, mida peaksid lapsed iga päev sööma ja kui suured võiksid 1,4 ja 8aastase laste toiduportsjonid olla.  Samuti oli vaja selgitada, miks on oluline iga päev sooja toitu süüa ning kuidas toitu ise üldse valmistada.

Läks päris palju aega, kuni ema suutis jääda endale kindlaks ning normaliseerida laste ja ka iseenda toidumenüü. Ka emal endal olid toitumishäired ning ta oli ülekaaluline.

1, 4 ja 8 aastaste lastega pere elas 17m2 suuruses korteris

Maret õpetas perele, kuidas vallaga suhelda, sest aastate jooksul olid kujunenud võlgnevused ning neid ähvardas kodust ilmajäämine. Mareti abil õnnestus vallaga jõuda kokkuleppele, et juhul kui pere suudab võlgnevuse tasuda, on neil lootust saada senise ühetoalise korteri asemel kahetoaline, sest seni elas suur pere 17 ruutmeetri suuruses korteris.

Tänu Mareti pidevale toetusele, motiveerimisele ning juhendamisele suutis pere võlgnevuse tasuda. Nüüd seisab neil ees kolimine suuremasse korterisse.

Pere suutis kinni pidada ka kõikidest teistest kokkulepetest. Lapsed muutusid päev päevalt tasakaalukamaks ja rahulikumaks, sest nägid, et ema ja isa ei tarbi alkoholi, kodus ei peetud enam pidusid ning teraapias käimise tõttu oli pereisa kontrolli alla saanud ka oma kohatise vägivaldse käitumise, mis tuli eriti esile just alkoholi tarbides.

Tänavu märtsikuus pakkus lastekaitse välja, et pere võib lepingu SOS peretugevdusprogrammiga lõpetada, sest alkoholiprobleemid olid kontrolli alla saadud ning samuti tuli koolist ja lasteaiast tagasiside, et nad on rahul nii laste vaimse kui füüsilise arenguga.

Pere soovib programmis jätkata

Pere aga tegi otsuse programmis jätkata ning koos Maretiga püstitati uued eesmärgid. Nüüd tegeletakse sellega, et pereisa rohkem ühistegevusse kaasata, et pere oleks haldusasjadega tegelemisel osavam ja hakkajam ning samuti võeti eesmärgiks leida lastele meelepärane huvitegevus. Samuti jätkub igapäevane toetus, et päevakava täitmise rutiin veelgi enam kinnistuks ning muutunud toitumisharjumustele käega ei löödaks. Samuti peetakse koos Maretiga plaani, kuidas pereema endale sobiva töökoha leiaks.

“Olen pere edusammudega väga rahul,” ütleb Maret. “Poleks uskunud, et kõigest 7 kuuga on pere mustast august välja suutnud ronida ning on nii motiveeritud jätkama ja üha uusi eesmärke täitma. Just selliste emotsioonide pärast ma seda tööd teen!”

SOS LASTEKÜLA PERETUGEVDUSPROGRAMM tegeleb keerulisse olukorda sattunud peredega, kes omal jõul mustast august enam välja rabeleda ei suuda. Kui pere jõuab abini õigel ajal (olgu siis iseseisvalt või lastekaitse töötaja abiga) juhtub väga tihti, et vähem kui aasta pärast on pere taas jalul ning lapsed saavad õnnelikult oma kodus elada.

Tagasi