Naised, kes loovad Eesti lastele paremat tulevikku
04.08.2022“Iga ema tahab oma lapsele parimat - nii on see alati olnud,” ütleb 1999. aastal Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu loomise juures olnud ämmaemand, joogaõpetaja, imetamisnõustaja ja laktatsioonikonsultantide koolitaja Ülle Lember. “Emad on aegade algusest peale omavahel teadmisi jaganud ja üksteist toetanud. Nii ka meie. Oleme üksteiselt palju õppinud ja ühiselt selgust otsinud, mis oleks meie lastele parim.” Nii ongi tugiühingusse koondunud naised jaganud väärtuslikku tuge ja nõu Eesti emadele juba enam kui 20 aastat, muuhulgas hoiavad nad töös Eesti ainsat imetamisnõustamise telefoniliini.
Selguse allikas keset suuri muutusi
90ndate aastate lõpus loodud ühing sündis ennekõike emade ja perede vajadustest lähtuvalt. Ülle Lember meenutab, et taasiseseisvunud Eesti kiire areng tõi kaasa palju muutusi, uusi võimalusi. Näiteks said taas võimalikuks okupatsiooni ajal allasurutud mudelid nagu sünnitaja vabadus sünnituse ajal liikuda ja teha ise valikuid oma sünnituse osas, tugiisikute viibimine sünnitusel, samuti ema ja lapse koos olemine sünnijärgselt ning vabadus imetada just siis, kui laps seda soovib ja vajab.
Samal ajal kippusid suures uuenemise tuhinas mõned vanad head emaks saamise ja olemise käitumismudelid kaotsi minema. Levis arusaam, et kõik, mis arenenud ühiskonnast meile jõuab, on tingimusteta hea ja sellega koos tuli tunne, et oleme justkui senini kõike valesti teinud. “See muidugi polnud õige,” rõhutab Ülle ja toob välja, et täna oskame hoopis teisiti ja kriitilisemalt hinnata imiku piimasegude tegelikku toiteväärtust, luttide kasutamisest tekkivaid probleeme ning tohutute kasutatud ühekordsete mähkmete virnade mõju keskkonnale. “Kuid tolleaegsed kiired muutused tekitasid ka emade seas kohati suurt segadust, sest enam ei teatud, mida oleks õige teha.”
Vahetult enne sajandivahetust otsustaski grupp empaatilisi naisi, kes olid selles muutuste tuules ka ise emaks saanud, otsinud ja juurde õppinud, leida viisi teiste toetamiseks sarnases olukorras. “Olime ise üht-teist õppinud ning soovisime jagada oma teadmisi ja kogemusi nii erinevate sünnitamise võimaluste kui ka imetamise ning üldse beebiga toimetuleku kohta,” räägib Ülle ühingu sünniloost.
20 aastat hiljem
Tänaseks on SIET kasvanud ligi 80liikmeliseks organisatsiooniks, mis on toeks emadele üle Eesti. Ühingul on neljaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Daisi Kuuse, Doris Rohu, Evelin Varik ja Olga Kostap. Tähtsal kohal SIETis on endiselt ka Ülle Lember, kes toetab juhatust oma teadmiste ja kogemustega.
SIETi liikmeskond on pidevas muutumises, uued huvilised jõuavad ühinguni sageli läbi imetamisnõustamise baaskoolituse, mis põhineb UNICEFi laktatsioonikonsultantide õppematerjalidel. “Iga kord, kui uued nõustajad oma tunnistused kätte saavad, suureneb huvi SIETiga liitumise vastu,” toob ühingu juhatusse kuuluv doula ja imetamisnõustaja Daisi Kuuse välja.
Oma tegutsemisaja jooksul on otsinud ühing selliseid toimimise viise, mis sobiksid just Eesti emadele ja peredele. “Oleme katsetanud kokkusaamisi emadega tervishoiuasutuste ja koguduste juures ning üksteise kodudes. Korraldanud emade jututubasid, spetsialistide loenguid ja koolitusi, jaganud oma kogemusi ja teinud individuaalseid nõustamisi. Covidi-aeg tõi kaasa online-, video- ja kirja teel nõustamised,” loetleb Ülle.
Daisi Kuuse sõnul on aja jooksul muutunud küll viisid, kuidas emadele kättesaadav olla, kuid ühingu tegevuse põhisuund on olnud läbi aja ühesugune - olla toeks ja anda teavet. “Meie eesmärk on homme sama, mis see on täna ja oli eile: töötame selle nimel, et võimalikult paljud beebid saaksid emapiima,” räägib Daisi.
Eesti ainus imetamisnõustamise telefon töötab tänu annetustele
Viimased kolm ja pool aastat on SIET tänu annetajatele saanud hoida töös imetamisnõustamise telefoniliini 5909 5500. Kindlatel päevadel ja kellaaegadel, kokku kümme tundi nädalas, vastavad telefonile SIETi nõustajad. Neilt saavad nii eesti kui vene keeles küsida nõu rinnaga toitmise kohta imikute ja väikelaste vanemad, aga ka kõik teised huvilised. Aasta jooksul tuleb nõustamisliinile keskeltläbi 350 kõnet.
Millist abi emad nõustamistelefonilt saavad? Ülle Lemberi sõnul võib tänu nõustajale tehtud kõnele juhtuda, et ema, kes oli juba loobumas, saab siiski toita oma last edasi rinnapiimaga ning tema laps on tänu sellele tervem, areneb paremini ning on tulevikus omakorda empaatiline ja teisi toetav ühiskonnaliige. “Mõni teine ema jälle saab teada, et ta ongi teinud kõike õigesti ja see annab talle jõudu jätkata. Ja päris mitu ema võivad saada teada, et nende väga oodatud vastsündinud lapsed käituvadki just nii nagu vastsündinud beebid seda tavaliselt teevad ning emad rahunevad ja piim voolab paremini,” toob Ülle erinevaid näiteid.
Kuna kõned on anonüümsed, ei saa SIET teada, kuidas kõigil helistajatel pärast läheb. “Aga vahel saame tagasisidet ja meile öeldakse, et meist oli suur abi,” rõõmustab Ülle.
Vahepeal oli ka aeg, kus riik toetas emade vestlusringide ja individuaalsete nõustamiste korraldamist. Koos toetuse lõppemisega lõppesid ka SIETi vestlusringid. Endiselt on aga võimalikud individuaalsed nõustamised koduvisiitide näol, iga nõustaja teeb neid enda hinnakirja alusel. SIETi kodulehelt (www.siet.ee) on kerge leida endale sobiv nõustaja ja temalt juba täpsemalt üle küsida.
Õnn olla õigel hetkel õiges kohas
Kui uurida juba aastakümneid emasid toetanud Ülle käest, mis on kõige erilisem asi, mida ta on saanud kogeda tänu Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingule, võtab ta vastuse kokku kahe sõnaga - emade tänu. “Ema silmad, tema pilk, vahel ka pisarad hetkel, kui ta tajub erinevust. Beebi, kes rahuneb ja rinnal mõnusalt imeda nahistab ja piima neelatab…,” kirjeldab Ülle ja lisab, et mõnikord ongi nõustaja poolt vaja väga vähe, et aidata ema ja laps tagasi soovitud rajale. “On olnud kordi, kus piisab ühest õiges kohas öeldud lausest ja kõik laheneb - ema lõdvestub, laps sünnib ja saab rinnale ning edasi laabub kõik juba ise,” räägib Ülle.
Tulevikule mõeldes ütleb Daisi Kuuse, et ühingu soov on olla rohkem nähtaval emade, nende lähedaste ja ühiskonna jaoks. “Imetamisteemade ja väikelapse toitmise küsimustes võiks olla esimene valik alati Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing. Võiks kujuneda normiks, et juba raseduse ajal salvestatakse mõne sobiva nõustaja või tasuta nõustamisliini number oma telefoni, et see oleks vajalikul hetkel kohe käepärast,” toob Daisi näiteks. Samuti unistab SIET tihedamast ja sõbralikumast koostööst erinevate peresid toetavate organisatsioonide vahel.
