Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 813 841 €
Annetajatelt 3 439 392 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
Eestimaa Looduse Fond: Aita hoida Eesti loodust!

Eestimaa Looduse Fond: Aita hoida Eesti loodust!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
19 929.13 €
773 annetust
50 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

ELF vajab annetajate tuge selleks, et kaitsta loodust. Meie looduskaitselised tegevused on mahukad: taastame mitu tuhat hektarit soid, teeme aastas u 60 looduskaitselist talgut ohustatud liikide elupaikades, töötame nahkhiirte talvitumispaikades selle nimel, et need haruldased lendavad loomad saaksid rahus talveund magada - need on kõigest mõned näited ELFi igapäevatööst. Lisaks sellele aitame inimestel loodusest aru saada - mõista keeruliste kliimamuutuste lihtsaid tagajärgi, anname nõu kuidas igaüks saab teha väikesi ja lihtsaid samme selleks, et loodus oleks tervem ja tugevam.

Nagu vabaühendustes tavaline, tegutseb ELF suuresti projektirahastuse toel ja seetõttu vajame annetajate abi sellisteks tegevusteks, milleks projektides raha taotleda pole võimalik. Just tänu annetustele saame osaleda riiklikult tähtsates protsessides (näiteks metsanduse arengukava koostamises), reageerida kiiresti mõne looduskaitsejuhtumi lahendamisel ja tagada projektidele vajalik omafinantseering.

ELFi jaoks on iga annetus oluline. Ka väike panus loeb - oluline on just regulaarsus.

Kui annetad meile igas kuus 5 eurot, saame näiteks:

  • valvata 56 nahkhiire talveund või
  • päästa autorataste alt u 70 kevadrändel konna.

Kui annetad meile igas kuus 10 eurot, saame näiteks:

  • jagada püsimetsandusest huvitatud metsaomanikele nõuandeid ja näpunäiteid või
  • taastada 80 m2 jääksood ja taasasustada sinna süsinikku siduvat turbasammalt.

Kui annetad meile igas kuus 25 eurot, saame näiteks:

  • puhastada kolmandiku ühe must-toonekure toitumisalast või
  • remontida viie nahkhiire talvekorteri.

https://elfond.ee

Organisatsioon on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Madis Leivits

13.02.2020

Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja 2019. aasta auhinna pälvis Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits. Laureaat tegeleb igapäevaselt vigastatud metsloomade abistamisega ning on teinud tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja problemaatika tõstatamisega ühiskonnas.

“Madis Leivits on andnud silmapaistva panuse kaitsealuste metsloomade ravimisse ning plii ja teiste keskkonnamürkide uurimisse. Näiteks jahimoonaga keskkonda sattuv plii ohustab tõsiselt nii loomi, keskkonda kui ka meid endid,” ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür. “Loodetavasti loobutakse Madise kogutud andmete ja tehtud teavitustöö tulemusel peagi pliid sisaldavast jahimoonast. Tänavu esitati auhinnale väga palju tugevaid kandidaate, tänan siiralt kõiki, kes igapäevaselt looduse ja keskkonna kaitsmisse panustavad,” lisas Tüür.

Madis on ravinud aastate jooksul tuhandeid metsloomi, neist suur osa haruldased liigid. Ta on vabatahtlikult kogunud viimase viie aasta jooksul haigena või surnult leitud kaitsealuste loomade andmeid organismides akumuleeruvate ainete uurimiseks. Proovidest on selgitatud, et jahinduslik plii (Pb) on väga tõsine probleem meie tippkiskjatele, põhjustades otsest mürgistussurma 52% uuritud merikotkastest. Madis on viinud selle probleemi avalikkuseni, keskkonnapoliitika kujundajateni ning ka jahimeesteni. Nõnda otsustas Eesti Jahimeeste Selts lõpetada pliimoona kasutamine 10-aastase üleminekuajaga.

Madis Leivits_erakogu

Foto: Madis Leivits, erakogu

Lisaks metsloomade heaolu eest seismisele ja arstitööle tegutseb Madis Eesti Maaülikooli õppejõuna metsloomade meditsiini ja tervise valdkonnas, juhendab tudengite lõputöid, viib läbi teadusuuringuid, kirjutab rahastuse leidmiseks projekte. Madis võtab sõna ka avalikkuses - koolitundides, konverentsidel, ajalehtedes, tele- ja raadiosaadetes. Madis teeb liikide kaitsel koostööd mitmete organisatsioonide, teadlaste ja ekspertidega.

“Ma ei pea ennast looduskaitsjaks, pigem rahvakeeli tõpratohtriks. Väga lai meditsiiniline taust on õpetanud, kuidas organism toimib. Samamoodi toimib ka loodus ja elukeskkond meie ümber. Meie tervis ja heaolu sõltub loodusest ning võimest elada koos ilma seda kahjustamata,” rääkis auhinna pälvinud Madis Leivits.

Konkursi taust

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Pille Tomson, Lennart Lennuk, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman.  Auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium. 2019. aasta auhinnafondi panustasid Eestimaa Looduse Fond ning loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, Natourest, Naturum ja ettevõtja Eleri Lopp-Valdma (Estonian Nature).

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Esko, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.

Tagasi