Loomuse lugemissoovitus #2 “Animal Equality: Language and Liberation”

Jätkame Loomuse lugemissoovitustega, veebruari lugemissoovituse kirjutas semiootika tudeng ja Loomuse vabatahtlik Laura Sauga-Tilk Joan Dunayeri raamatu “Animal Equality: Language and Liberation” kohta. Raamat on ilmunud juba 2001. aastal.

“Tegemist on raamatuga, mida pole eesti keelde tõlgitud ja pole sellisel kujul mõtet tõlkida ka, pigem oleks vaja eesti keele kohta samasugune raamat kirjutada, sest tegemist on nii keelespetsiifilise teemaga.

Autor annab raamatus väga põhjaliku ülevaate selle kohta, mis on spetsiesistlik keel ja toob näiteid sellest, kuidas spetsiesism inglise keeles väljendub. Eraldi peatükkides keskendutakse eraldi valdkondadele ja tuuakse näiteid sellest, kuidas täpselt spetsiesism igapäevakeeles avaldub. Suuremateks teemadeks on jaht, kalapüük, farmindus, teadus, loomaaiandus ja akvaariumid ning eraldi peatükk on ka metafooridest ja solvangutest. 

Minul aitas see raamat leida tee bakalaureusetöö teemani ning avas silmad eesti keeles avalduva spetsiesismi suhtes. Ja sarnaselt Dunayerile, kui ka Amazonis arvustuse kirjutanud autorile, julgen öelda, et see raamat on kohustuslik kirjandus kõigile veganitele, kes tahavad muuta seda, kuidas nad ise loomadest räägivad (ja kirjutavad). Kuigi eesti keeles võib-olla ei viidata mitteinimestest loomadele kui asjadele, nagu inglise keeles, siis pärast raamatu lugemist on aina rohkem ja rohkem hakanud kõrva riivama erinevad spetsiesistlikud ütlused ja metafoorid nagu ‘seapesa’, ‘peata kana’ ning sõnapaar ‘loomad ja inimesed’ (sest inimesed on ka loomad!). 

Ma ütleks, et raamat on suhteliselt kerge lugemine ja selleks, et mõista, ei ole vaja eelteadmisi ei keeleteadustest ega veganlusest, sest kõik on lugejale selgeks tehtud. 

Eriti tore on raamatu lõpus olev juhtnöör või sõnaseletus, kus autor on välja toonud erinevad spetsiesistlikud lausungid ja siis kõrvale vastava antispetisiesistliku ja alternatiivse lausungi. Näiteks loomaliku instinkti asemel peaksime ütlema lihtsalt ‘instinkt’, humaanse tapmise asemel lihtsalt ‘tapmine’ ja lihalooma asemel ‘tapmiseks kasvatatud loom’.” 

Tagasi