Loomuse vabatahtlikud: Sanne

Juba väga noorest east saati on inimesed kutsunud mind maailmaparandajaks. Seda küll alati halvustavalt, kuigi ma ei mõistnud, miks see halb on. Eelteismeeas, kui hakati tihedamini küsima kelleks saada tahan, tekkiski mul natuke trotslik mõte, et ma tahan muuta maailma – kasvõi ühe inimese maailma. Enne veganiks hakkamist oli mu teekond selle unistuseni veel segane, umbmäärane, ent muutes iseenda maailma loomasõbralikuks, sain aru, kuhu sammud seada.

Loomuses olen tegutsenud veel päris lühikest aega. Eelmise aasta augustis, kui Hiiumaal suvitamas käisin, läksin esimest korda Loomuse üritusele – Hiiumaa vegan potluckile. Kui üritusel veganlusest vestlesime, siis mainisin, et olen tahtnud tegeleda aktivismiga, aga ei tea ega oska kusagilt alustada, mille peale Annaliisa julgustas mind liituma Loomuse vabatahtlikega. Nii saigi minust Loomuse vabatahtlik ja esimesed sammud unistuseni astutud.

Loomuse vabatahtlikuks hakates algul muretsesin, et äkki mul ei ole midagi panustada. Kiirelt aga õppisin, et kaasa lüüa on võimalik täpselt nii palju, kui suudad, väikeste ja suurte asjadega. Kellelgi ei ole sinule tohutuid ebarealistlikke ootusi ja liikmeskond on sealjuures äärmiselt toetav, mida hindan väga kõrgelt. Vabatahtlikuna olen aidanud Eestisse tuua kampaaniat “Diet Change not Climate Change”, mille raames sai hiljuti ka esitatud projekt, et alustada ürituste seeriat, mille eesmärk, rahastuse saamise korral, on viia rohkem vegansõnumit ka väiksematesse Eesti nurkadesse. Selle projekti kirjutamise ajal astusin ka Loomuse liikmeks. Väiksemamahuliselt olen tõlkinud mõned artiklid eesti või inglise keelde ning loonud retsepte. Kuna söögitegemisse suhtun kirega, siis positiivne tagasiside retseptidele on alati mind kõige rohkem rõõmustanud.

Loomuses vabatahtlikuna olen saanud juurde enesekindlust ning õppinud erinevaid aktivismi vorme. Olen ka veganluse ja loomatööstuse kohta palju juurde õppinud ning oskan teemadest rohkem rääkida. Minu elu on rikastunud uute inimeste, kogemuste ja teadmistega. Ma olen leidnud endas kire ja elu eesmärgi – aidata loomi. Minu jaoks on äärmiselt oluline vabatahtlikuna, et saan oma elu üle uhke olla, teades, et olen õigel pool ajalugu.

Väljaspool Loomust olen ma verivärske jurist. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda loovate asjadega – luuletada, joonistada, kududa. Kodus elab mul ka kass Miisu, kelle peakest iga päev musitan. Teda vaadates ja nähes, kuidas tal on omad tunded ja hirmud, mõtted ja unistused, lemmiktegevused ja lemmikmänguasjad, mõistan, kui oluline on loomi austada inimestega võrdselt.

Minu soovitus ja soov inimestele on mitte peljata olla tüütu vegan. Ole uhke, kui keegi nimetab sind tüütuks veganiks. Ole kõige tüütum vegan, kes siin maailmas kunagi eksisteerinud on. Ole nii tüütu, et sul endal tuleb ka kopp ette. Nii me muudame maailma.

Tagasi