Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 813 296 €
Annetajatelt 3 438 847 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
14 295.40 €
455 annetust
15 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.
  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.
  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.
  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

www.loomus.ee

Me ei saa rääkida rohepöördest ja samas ignoreerida taimetoitu

02.02.2023

Loomus rõhutab, et koostamisel olevasse rohepöörde tegevusplaani eelnõusse on vaja lisada taimetoit kliimamuutustuste leevendamise olulise meetmena.

Ootame, et valitsuse kolme järgneva aasta prioriteedid oleksid julged ja aitaksid luua raamistikku, milles oleks mugav teha endale, loomadele ja keskkonnale häid valikuid. Kõigepealt soovitame maksusüsteemi muutmisega suunata inimeste valikuid rohepööret toetavamaks. Näiteks tuleks vähendada taimse mahetoidu käibemaksu ning kehtestada liha- ja piimamaks (aktsiis), sest rahvatervist kahjustavad ja keskkonnavaenulikud toiduained on mõistlik lisaks maksustada.

Täiendava väljakutsena soovitame piirata keskkonnavaenulike tegevuste  (nagu näiteks puhkuselennud) ja toiduainete (liha, piim) reklaami. Samuti julgustame välja töötama keskkonnasõbraliku toidu standard. “On üllatav, et toidu tootmise ja kliimamuutuse vaheline seos on siiani avalikes aruteludes justkui tabuteema,” ütles Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Rohepöörde tegevuskava peab rõhutama taimetoidu eelistamise ja soodustamise positiivset mõju keskkonnale, ja loomulikult loomadele.”

Kolme aasta vaates koostatud tegevusplaan seab eesmärgiks elukeskkonna hoidmise ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamise. Rõhutame, et selleks tuleb keskkonnaharidusesse sisse kirjutada toiduvalikute, keskkonna ja kliimamuutuste seostest rääkimine, erinevates uuringutes, analüüsides ja juhendmaterjalides tuleb samuti kajastada taimetoidu seost kliimamuutustega. Eraldi väärib rõhutamist, et iga üritus, mis korraldatakse roheüritusena, peaks pakkuma vaid täistaimset toitu.

Lisaks leiame, et kui Eesti soovib teha efektiivset rohepööret, on vaja vähendada intensiivse loomakasvatuse osakaalu. Pesitsusrahu kehtestamine kõigis metsades kogu pesitsusaja vältel ning trofeejahi, vibujahi, linnujahi ja kaitsealuste liikide jahi keelamine on olulised sammud toimiva looduse- ja loomakaitse tagamisel.

Alljärgnevalt Loomuse ettepanekud rohepöörde tegevuskavva:

Üldised ettepanekud:

  • Soovitame vähendada taimse mahetoidu käibemaksu.
  • Soovitame kehtestada nn “liha- ja piimamaksu” (aktsiisi), sest rahvatervist kahjustavad ja keskkonnavaenulikud toiduained on mõistlik täiendavalt maksustada.
  • Soovitame kontrollida ja piirata keskkonnavaenulike tegevuste (nagu näiteks puhkuselennud) ja toiduainete (liha, piim) reklaami.
  • Soovitame seada standardid sellele, mida saab üldse keskkonnasõbralikuks nimetada – keskkonnasõbraliku toidu standardi väljatöötamine 

Täpsemad ettepanekud:

  • 2. Kliimamuutused – punkti 2 all välja toodud erinevates uuringutes, analüüsides ja juhendmaterjalides peaks olema kajastatud taimetoidu seos kliimamuutustega.
  • 5. Soovitame lisada punkt 5 “Looduskaitselise maakasutuse ja planeerimise toetamine ning elupaikade taastamine” juurde:
    Pesitsusrahu kehtestamine kõigis metsades kogu pesitsusaja vältel (https://pesitsusrahu.org/g)
    Trofeejahi, vibujahi, linnujahi ja kaitsealuste liikide jahi keeld.
  • 7. Soovitame Kestliku toidusüsteemi kategoorias ära mainida ühe efektiivseima viisi kliima ja keskkonna hoidmiseks – taimetoidu. Leiame, et kui Eesti soovib teha efektiivset rohepööret, on vaja vähendada intensiivse loomakasvatuse osakaalu. Intensiivne loomakasvatus on inimeste toitmiseks ebaefektiivne ka seetõttu, et kasutab väga palju põllumaad intensiivse taimekasvatuse jaoks, et loomadele toitu kasvatada. Et kasutada vähem põllumaad, tuleks vähendada loomse toidu tootmist.
  • 7. Soovitame punkti: “Toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate investeeringute toetamine” muuta nõnda, et toimuks liha- ja piimatootjate toetamise vähenemine ja keskendumine taimetoitude tootjatele ja kasvatajatele
  • 7.2  Lisame, et intensiivse loomakasvatuse vähendamine on oluline pinnavee ja muldade tervise seisukohast
  • 7.32 – Soovitame  “Tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse suurendamine” juures Riiklike toitumissoovituste hulgas eraldi välja tuua mitmekülgne taimetoit 
  • 7.25 ja 7.26 – Leiame, et kuna intensiivne vesiviljelus (kalafarmid) on keskkonda kahjustav tegevus, siis ei sobi see Rohepöörde tegevusplaani.
  • 7.12 – Toome välja, et kui intensiivse loomakasvatuse osakaal väheneks, ei oleks vaja eraldi tegeleda antibiootikumide vähendamisega, vaid saakski keskenduda loomade heaolule.
  • 7.22 – 7.28 – Palume lisada “Toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate investeeringute toetamine” juurde taimse toidu ja taimsete valguallikate tootmise ja arendamise toetamise.
  • 8.7 – 8.15 – Keskkonnahariduses tuleb kindlasti rääkida toiduvalikute, keskkonna ja kliimamuutuste seostest.
  • 8.16 – 8.33 – Palume põhimõtete all kindlasti välja tuua ka taimetoidu olulisuse
  • 8.50 – Leiame, et rohepöördega seotud konverentsidel ja muudel üritustel tuleks kindlasti ainult taimetoitu pakkuda. Samuti ka muudel keskkonna-, rohemajanduse- ja kliimateemalistel üritustel.

Tagasi