Sinu valikud puutuvad minusse

On palju, mis on (justkui) igaühe isiklik valik, mis (justkui) ei puutu kellessegi teisesse. Eesti pole selles ka mingi erand, lääne ühiskond ongi aina suuremal ja suuremal määral selline, kus igaühel on õigus saada nii rikkaks kui ta tahab ning kulutada ja tarbida nii palju kui tal selleks raha ja võimalusi on. Sealjuures on valdav mõtteviis, et see, mida iga inimene otsustab tarbida, on tema isiklik asi ja ei puutu mitte kellessegi teisesse. Tarbimine on justkui inimese põhiõigus.

Edukust peaks aga näitama hoopis see, kui paljud meist suudavad võtta omaks mõtteviisi, et teise tegevus puutub nii minusse kui kõigisse teistesse. Edukas inimene mõistab, et tema valikud puutuvad ka minusse ja sinusse, pärismaalasesse Austraalias ja Setumaal, ookeanis elavatesse korallidesse ja Aafrika elevantidesse.

Kui keegi on valinud osta sportautosid, tarbida luksusmoodi, hankida endale iga uusim iPhone või kasta oma suurt monokultuurset murulappi, siis see just puutubki kõigisse teistesse inimestesse, loomadesse, taimedesse ja putukatesse. Me kõik elame ühel ja samal planeedil, meil on kasutada just needsamad ressursid ning seesama üks elupaik. 

Uurisin ükspäev Michelini tähe restoranide menüüsid. Külalistel on paljudel juhtudel võimalik nautida näiteks angerjat, kes juba aastal 2007 kanti ohustatud liikide nimekirja. Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu teadlased soovitavad 2023. aastast angerjapüük peatada Euroopa kõigis püügipiirkondades, Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres. Meil aga räägib Koržets riigitelevisioonis kuidas angerjat püüda, kui maitsev angerjas on ning kuidas teda toiduks valmistada. Angerja pakkumine tuleks ära lõpetada, kasvõi jätkates ELF-i kampaaniaga “Ära söö viimast angerjat” selle asemel, et kõikjal korrutada “Kala kõlab hästi.” Ei kõla. Juba ammu ei kõla kala hästi, kui üle kolmandikku kaladest on püütud suuremal määral, kui nad jõuavad paljuneda. See osakaal kasvab igal aastal.

Menüüdes on näha ka näiteks hanemaksa (foie gras), mida toodetakse linde eriti julmal viisil sundtoites suruõhu jõul töötava sööturi abil, mis on keelatud paljudes riikides. Eestiski on loomade sunniviisiline söötmine keelatud, kuid tarbimine mitte. Toode on hoopiski nimetatud delikatessiks. 

Kas see ongi luksus – delikatess – väljasuremisohus olev liik ja sundtoidetud linnu maks? 

Teadlased seletavad aasta aastasse aina valjemalt, et kliimakriisi leevendamiseks ja sellega toime tulemiseks on vaja koheselt muuta toidusüsteeme. (Lääne) Inimkond peab liikuma järjest taimsema toitumise poole ning loobuma loomsetest toiduainetest. Viimaste tootmiseks kulub keskmiselt palju enam põllumaad ja vett ning tootmine paiskab õhku palju enam kasvuhoonegaase kui taimse toidu tootmine. Praeguse toidusüsteemi toetamiseks raadatakse igal aastal maailmas Eestiga suuruselt võrdväärne “maalapp”. Sellega kaasneva elurikkuse kao tõttu sureb iga päev (vähemalt) kümneid liike, kuid suurt osa liike pole teadus veel jõudnud avastadagi ning nende väljasuremishulk jääbki meile teadmata.

Praeguses maailmas peab edukas olemine tähendama elamist selliselt, et jääksime liigina ellu. Ellu aga jääme vaid siis kui mõistame, et oleme kõik sellel planeedil koos. Et hoida enda elu, tuleb hoida ka teiste liikide elusid ja elupaiku. Selleks aga tuleb oma eluviis ja valikud kokku tõmmata ning tuleb mõista, et me kõik vastutame. Kõik ametnikud, kes jätavad otsused tegemata, kes ajavad otsustamatuse poliitilise tahtmatuse kaela, vastutavad. Kõik poliitikud, kes lasevad end tööstuse ilujutust ära võluda ja aitavad seadusi loodusvaenulikumaks muuta, vastutavad. Kõik ajakirjanikud, kes ikka veel otsivad keskteed ja avaldavad tööstuste huvisid kõrvu looduskaitse vajadusega, kuigi ammu on aeg rääkida täiel häälel elu ja looduskeskkonna nimel, vastutavad. Ning loomulikult sina ja mina, kelle valikud puutuvad meisse kõigisse. 

Kui sa valid süüa viimaseid angerjaid, siis see puutub minusse!
Kui sa valid lennata (era)lennukiga, siis see puutub minusse!
Kui sa valid süüa liha, mille tootmine laastab keskkonda, siis see puutub minusse!
Kui sa valid eitada elurikkuse kadu ja kliimakriisi, siis see puutub minusse!

Kirjutasid: Sanne Org ja Farištamo Eller
Ilmus 12. aprillil Äripäevas

Tagasi