Üheksa looma kümnest, kes on Euroopa Liidus tsirkustest päästetud, kannatab trauma all

Loomakaitseorganisatsiooni Animal Advocacy and Protection (AAP) poolt läbi viidud uuringu põhjal kannatab vähemalt 89% nende poolt Euroopa tsirkustest päästetud eksootilistest loomadest vaimse või füüsilise trauma all.

Pea kaheksal loomal kümnest olid mitmed veterinaarsed või käitumuslikud probleemid. Nende uue uuringu tulemused on selged: metsloomade tsirkustes elama ja esinema sundimine on nende heaolu arvestades vastuvõetamatu ja peaks olema keelatud.

AAP uuris oma uue raporti “The Darkness Behind The Spotlights – Trauma In Former Circus Animals” (ehk “Pimedus prožektorivalguse taga”) jaoks ajavahemikul 2015-2021 päästetud 73 endise tsirkuselooma tervist. Loomad, kes olid päästetud muuhulgas Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa tsirkustest, olid esinenud vähemalt aasta.

• Pea pooltel juhtumitel olid neil välised vigastused. Näiteks olid lõvid, tiigrid ja puumad vigastatud või neil olid küüned jõuga eemaldatud.
• Kahekümnel loomal olid tõsised veterinaarsed ja käitumuslikud probleemid, mille puhul oli vaja mitmeid raviprotseduure.
• Kolm looma oli vaja peatselt peale päästekeskusesse jõudmist eutaneerida, sest neile tekitatud kahjustused olid pöördumatud.
• Ometi ei olnud traumad ainult füüsilised. Üle veerandi loomadest käitus ebaloomulikul viisil, mis kahjustas nende heaolu, näiteks tekitades endale vigastusi.

Kuna tsirkused rändavad tihti, loomi hoitakse kitsastes ja ebasobivates tingimustes ja neid sunnitakse inimestega suhtlema, siis on tsirkuseloomad vastuvõtlikud käitumuslikele ja füüsilistele probleemidele, sh on probleemiks alatoitumine. Enamik ELi liikmesriike on tunnistatud, et tsirkus ei ole loomadele ohutu koht ja on seega seadnud sisse piirangud või keelu.

Märkimisväärne erand on Saksamaa, kus ei ole siiani eeskirju, mis lõpetaksid eksootiliste loomade kasutamise ja kannatused tsirkustes. 2021. aastal läbi viidud uuringu põhjal esineb Saksamaal siiani 75 tsirkuses rohkem kui 150 metslooma. Enamik neist (45%) on suured kaslased nagu lõvid ja tiigrid.

Eestis on metsloomade kasutamine meelelahutuslikel eesmärkidel keelatud alates 2018. aasta juunist tänu loomade eestkoste organisatsioon Loomus pikaajalisele tööle, st et meelelahutuses ei tohi kasutada nö tüüpilisi tsirkuseloomi nagu karud, tiigrid ja lõvid. Ent veel on lubatud kasutada tehistingimustes sündinud loomi 82 erinevast looma- ja alamliigist, sealhulgas kodukoeri, kodukasse, kodulambaid, alpakasid, koduhobuseid ja laamasid. Seejuures võib kasutada rohkem kui 20 erinevat liiki kalu ja mereloomi, näiteks ahvenat, haugi ja kuldkala.

Lisaks sellele on iga natukese aja järel ikkagi ka Eestis liikvel rändtsirkused, kus kasutatakse loomi, sh neid, keda seaduse järgi ei tohiks kasutada. 

Loomus toob välja ka kolm asja, mida igaüks meist saab teha selleks, et loomade kasutamine meelelahutuslikel eesmärkidel lõppeks:

1. ära külasta tsirkust ega muud meelelahutuslikku üritust, kui seal kasutatakse loomi.
2. kirjuta korraldajale või asutusele (tihtipeale vallamaja või kultuurikeskus), kus seda korraldatakse, et loomade heaolu huvides sellist üritust korraldada ei tohiks.
3. Anna teada loomakaitseorganisatsioonidele, nt Loomusele, kui näed sellist üritust.

Tagasi