7 olulist fakti elusloomade transpordi julmusest

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.

Ajavahemikul 2017–2021 veeti organisatsiooni Eurogroup for Animals ja Compassion in World Farming poolt koostatud raporti “A data dump of suffering: The EU’s long-distance trade in farm animals exposed” põhjal ELi liikmesriikide vahel igal aastal keskmiselt umbes nelikümmend miljonit siga, veist ja lammast. Lisaks eksporditi sel perioodil ELi-välistesse riikidesse igal aastal keskmiselt peaaegu neli miljonit veist, lammast ja siga.

Aasta 2023 detsembris esitas Euroopa Komisjon muudatusettepaneku parandamaks loomade heaolu elustranspordi ajal.

1. Transporditakse ka võõrutamata vasikaid

Enamik transporditavatest vasikatest on piimasektori soovimatud isased vasikad. Need väiksed loomad, sageli vaid kahe kuni kolme nädala vanused, on väga nõrgad. Nad ei söö veel tahket toitu ja nende immuunsüsteem pole veel täielikult välja arenenud. Nende toit on piim või piimaasendaja (veega segatud piimapulber). Vasikatele ei saa aga piimaasendajat anda, kui nad on veoautos. Seetõttu on nad pikkadel teekondadel ilma söögi ja sageli joogita, mille tagajärjeks on nälg, janu ja suurem võimalus haigestuda.

Uue ettepaneku põhjal on vasikate transport ka edaspidi lubatud. Kuni 5 nädala vanuseid ja alla 50 kg kaaluvaid vasikaid (mõlemad tingimused peavad olema täidetud) võib transportida, kui teekonna kogupikkus on maksimaalselt 19 tundi ja autos saavad vasikad piimajooke.

2. Transporditakse ka tiineid loomi

2022. aastal eksportis EL mitmest liikmesriigist umbes 30 000 tiinet mullikat ja seda peamiselt majanduslikel põhjustel. Tiine mullika ostmine tähendab, et ostate “toote”, mis on peaaegu valmis, mis tähendab, et te ei pea looma farmi saabudes seemendama (see on aeganõudev ja nõuab seemendamises kogenud personali).

Tiine mullikas toob ostjale majanduslikku kasu kahel viisil: mullikas hakkab piima tootma vaid mõne kuu jooksul pärast saabumist (pärast poegimist), mis tähendab, et ostja ei pea kaua ootama, et saada osa tootest saadavatest eelistest, st piimast). See tähendab ka seda, et juba mõne kuu pärast on ostjal vasikas, kellest emaslooma korral saab mullikas, kes võib ise tiineks jääda (või saada tapapulliks). Nii et mullika ostja saab tegelikkuses kaks looma ja lisaks ka piima.

Tiine mullikas annab ostjale kaks peamist majanduslikku kasu: mullikas hakkab piima tootma vaid mõne kuu jooksul pärast saabumist (pärast poegimist), mis tähendab, et ostja ei pea kaua ootama, et toode hakkaks oma ülesannet täitma, st piima tootma. Ostjal on ka juba mõne kuu pärast vasikas, kellest emaslooma korral saab tulevane mullikas, kes võib ise tiineks jääda või saab temast tapapull. Nii saab mullika ostja lausa kaks looma ja lisaks ka piima.

Uue ettepaneku põhjal tohib tiineid loomi vedada kui nende tiinus ei ole juba viimases kolmandikus (ehk 80% tiinusest ei ole kantud). Praegu on see piir 90%.

3. Elusloomade transport EL-st aitab kaasa loomade kannatustele terves maailmas

Prantsusmaa, Taani ja Holland on eksportinud sigu mööda õhuteed nt Taisse, Filipiinidele, Singapuri, Vietnami ja Kambodžasse. Tõendid näitavad, et Taanist on lahkunud üle 100 saadetise elussigadega ning Kameruni, Ghanasse ja Ugandasse on saadetud üksteist saadetist elussigadega, peamiselt Prantsusmaalt. Need reisid hõlmavad sageli pikka sõitu lennujaama, millele järgneb pikamaalend.

Tõenäoliselt on need loomad aretusemised, kes on aretatud väga suurte pesakondade saamiseks – 14 või rohkem põrsast pesakonna kohta. Taani seakasvatussektor suudab “toota” emiseid, kelle pesakonnas on isegi 17–18 põrsast.

Suur pesakond on nii emiste kui ka põrsaste mitmete heaoluprobleemide oluline põhjus, sh põrsaste suurem suremus, pikk ja kurnav poegimine, emise suutmatus kõiki oma põrsaid toita. See on viinud põrsaste kunstliku kasvatussüsteemi kasutamiseni, mis omakorda toob kaasa tõsiseid heaoluprobleeme.

4. EL loomade transporti käsitlevad õigusaktid ei kaitse kalu

Kuigi määrus 1/2005 hõlmab veeliikide transporti, on selle kohaldamine nende liikide suhtes palju vähem üksikasjalik kui maismaaloomade puhul. See ei sisalda kalade jaoks liigispetsiifilisi sätteid ega veoaja piiranguid. 

Määruses puuduvad paljud kalade heaolu olulised osad, näiteks veekvaliteedi jälgimine ja säilitamine transpordi ajal, aklimatiseerumine enne mahalaadimist. Ainevahetuse aeglustamiseks ja veekvaliteedi säilitamiseks vajalikke nälgimisperioode määrus ei reguleeri. Kui seda protsessi ei juhita hoolikalt, võib see põhjustada pikenenud näljaperioodide tõttu kannatusi.

EL-i liikmesriikide vahel veeti 2019. aastal hinnanguliselt 54 000 tonni eluskalu, EL-i imporditi neid 5484 tonni ning EL-ist välistesse riikidesse eksporditi 3760 tonni. Samas on eluskalade transpordi kohta kättesaadavad andmed piiratud ning transporditud loomi mõõdetakse massi, mitte indiviidide järgi, mis teeb transporditud kalade arvu hindamise pea võimatuks.

5. Loomad kannatavad pikkadel reisidel ka siis, kui kõik on seadusega kooskõlas 

Euroopa Nõukogu määrus 1/2005 loomade kaitse kohta veo ajal näeb ette, et vedu ei tohi ületada kaheksat tundi, pärast mida tuleb loomad maha laadida ning neile süüa, vett ja vähemalt 24-tunnist puhkus anda, enne kui teekond võib jätkuda. Isegi kui loomi transporditakse kooskõlas nõukogu määrusega, toovad pikad reisid sageli kaasa suuri kannatusi. Näiteks:

• Omavahel võõrad loomad laaditakse sageli veoauto või loomaveolaeva samasse kambrisse. See võib hierarhia loomise ajal põhjustada agressiooni.
• Peale- ja mahalaadimine tekitavad sageli stressi.
• Pikkadel maanteesõitudel võivad loomad sattuda stressi kiirendamisest, pidurdamisest, peatumisest, kurvidest, käiguvahetusest, vibratsioonist ja ebatasasusest teekattes.

6. EL loomade transporti käsitlevates andmetes on tõsised lüngad 

Euroopa Komisjoni veebipõhine haldustööriist TRACES teavitab, sertifitseerib ja jälgib elusloomade ja loomsete saadustega kauplemist. Suur osa TRACESi loomavedu puudutavast teabest pärineb reisipäevikutest, mida transpordi korraldajad peavad täitma ja esitama lähteliikmesriigi pädevale asutusele üle kaheksatunnise reisi puhul liikmesriikide vahel või kolmandatesse riikidesse. Teine oluline andmeallikas on Eurostat, mis esitab statistikat liikmesriikide vahel või kolmandatesse riikidesse veetud elusloomade arvu kohta.

Eurostati ja TRACESi andmete vahel on selge ebakõla. Näiteks näitavad varem avaldamata TRACESi andmed, et lambaid veetakse Prantsusmaalt Iraani, mis tähendab üle 5000 km pikkuseid maanteereise. Neid teekondi aga Eurostatis ei kuvata. TRACESi andmed ei hõlma paljusid pikki merereise, mille käigus veeti elusloomi Rumeeniast ja Hispaaniast Lähis-Itta ja Põhja-Aafrikasse, ega ka veiste ja lammaste vedu Portugalist Iisraeli. TRACESist puuduvad ka pikad merereisid veiste vedamisel Iirimaalt Liibüasse.

Seda, et elusloomade transporti puudutavad andmed on lünklikud, on välja toonud ka Euroopa Kontrollikoda tuues peamiseks põhjuseks selle, et ELi õigusaktides ei nõuta, et liikmesriigid koguksid ja esitaksid andmeid elusloomade veo kohta. Transpordimääruses nõutakse üksnes, et liikmesriigid annaksid aru tehtud kontrollide arvu kohta. Euroopa Komisjon tunnistab, et neil ei ole täielikku ülevaadet loomade ekspordist. Komisjoni hinnangul registreeriti 2018. aastal TRACESis kokku ainult 31,6% veistest ja 3,5% lammastest, keda eksporditi loomaveolaevadega Horvaatiast, Sloveeniast, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Portugalist ja Rumeeniast.

Uues ettepanekus lubatakse transpordi dokumenteerimist parandada, nt läbi reaalajas autode liikumise jälgimise ja rohkemate digivõimaluste kasutamise. 

7. Ka Eesti elusloomi transporditakse pikki vahemaid 

Eurogroup for Animals ja Compassion in World Farming andmete põhjal transporditi näiteks 2021. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta aprillini Eestist Türki 2282 veist, kelle keskmine reisi pikkus oli 5 päeva ja 11 tundi. Lisaks transporditakse nende andmete põhjal Eestist ka võõrumata vasikaid Itaaliasse ja Madalmaadesse.

Statistikaameti andmetel eksporditi elusloomi Eestist välja 2022. aastal 45 068 555 euro väärtuses. Sellest 71% oli EL-sisene ja 29% väljapoole ELi.

Allikad:

• A data dump of suffering: The EU’s long-distance trade in farm animals exposed (Eurogroup for Animals, Compassio in World Farming, 2023)
• Nõukogu Määrus (EÜ) nr 1/2005
• Muudatusettepanek (2023. a detsember)
• Elusloomade vedu ELis: väljakutsed ja võimalused (Euroopa Kontrollikoda, 2023)
• Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2004 – 2022 (Statistikaamet, VKK30, viimati uuendatud 10.10.2023)

Tagasi