Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
5 192 723 €
Annetajatelt 3 682 289 €
Swedbanki poolt 1 510 434 €
MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
7 147.85 €
267 annetust
20 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.

  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.

  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.

  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

www.loomus.ee

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Loomade Hääl: Jätkusuutlikust investeerimisest

30.03.2025

Tegu ei ole väga levinud teemaga, kuid praegusel ajahetkel on oluline sellest rääkida ja viimaste aastate jooksul on toimunud palju muudatusi jätkusuutlikkuse valdkonnas. Samuti on viimastel aastatel suurenenud huvi investeerimise vastu ja sellega tegelevad väga erinevad inimesed.

Siiri Tiivits-Puttonen ja Annely Aer on mõlemad Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni pikaaegsed liikmed. Annely Aer on ettevõtlusklubi ja Siiri Tiivits-Puttonen roheklubi liige. Viis aastat tagasi alustasid nad liikumise Naised Ettevõtluses ja Roheline Maailm. Selle raames on nad koolitanud tuhandeid naisi Eestis. Nad räägivad sellest, kuidas luua rohelisi ettevõtteid, kuidas elada keskkonnasõbralikult, kuidas hoida loomi, loodust ja tasakaalu. 

Annely meelest on “roheline” investeerimise kontekstis pigem turunduslik sõna. Jätkusuutliku investeerimise all mõeldakse sellist investeerimist, mille puhul pööratakse tähelepanu sellele, et see ei teeks haiget keskkonnale, töötajatele, inimestele üldiselt ja kasutaks oma ettevõtte juhtimisel selliseid põhimõtteid, mis on kooskõlas jätkusuutlikkuse ja kestlikkusega. Siiri sõnul on roheline investeerimine ka investeerimine maasse, metsa ja põllumaasse. 

Keskkonnahoidlikud investeeringud tulid koos Pariisi kliimakokkuleppega. Kliendi teadvusesse jõudis see rohkem alguses tänu regulatsioonidele, mis said alguse pangandusest. Hetkeks on Eestis jätkusuutliku investeerimise osakaal väike, sest ei ole selliseid  kohalikke ettevõtteid ega tooteid. Maailmas kõige paremas seisus on selles osas Euroopa ja Põhja-Ameerika. 

Oma raha jätkusuutlikult paigutamiseks on mitmeid võimalusi – fondid, ETFid ja hajutatud investeerimine (ühte sektorisse, väärtpaberisse ei panda üle 10%). Hetkel on roheenergia üks kõige kindlamaid valdkondi, kus vältida rohepesu. Pensioniinvesteeringute puhul on alati mõistlik teha III sammas ja valida kõige rohelisem fond. Ei tasu end lasta morjendada sellest, et viimastel aastatel on need olnud miinuses. 

Sirli soovis teada, kas Eestis on ettevõtteid, mis panustavad jätkusuutlikesse investeeringutesse või kuhu võiks roheliselt raha paigutada. Annely vastas, et Eestis on praeguseks hetkeks juba väga palju ettevõtteid, mis on ESG põhimõtteid kasutusele võtnud. Tänapäeval soovitakse teha äri võttes arvesse nii keskkonda kui sotsiaalseid faktoreid. Täna pole küll kõik sellised ettevõtted börsil kaubeldavad, kuid suuremate summade korral on nad kõik ilmselt investoritest huvitatud. 

Kui soovida vältida rohepesu, siis alati aitab see, kui ettevõttele on väljastatud sertifikaadid, litsentsid, load. Alati on mõistlik heita pilk peale ka majandusaasta aruandele ja sellele, kust tooted tuuakse ja millist energiat kasutatakse. 

Investeerimine on viimased viis aastat olnud väga populaarne igas vanuses inimeste seas. Alati oodatakse kõigepealt positiivset tootlust ning ei soovita võtta liiga suuri riske. Noorem põlvkond teeb aga teadlikult investeeringuid pensionifondidesse ja investeeringute horisont on pikem. Nad vaatavad vanemast põlvkonnast rohkem sellesse, et investeeriksid eetilistesse ettevõtetesse. Tänapäeval on muidugi tõusnud kaitsetööstusesse investeerimine ja seal ei ole roheinvesteeringuid. Aga näiteks ainult tubaka- ja alkoholitööstusesse ning fossiilkütustega seotud ettevõtetesse noored pigem ei investeeri.

Ida Raadio Loomade Hääle 10.03.2025 saates vestles Sirli Kivaste jätkusuutlikust investeerimisest Siiri Tiivits-Puttoneni ja Annely Aeriga. Saate kokkuvõtte kirjutas Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll.

Tagasi