Loomus: Loomi puudutavaid seaduseid peaks muutma loomade eest seisjaid kaasates
31.01.2025Täna (28. jaanuaril) arutatakse Riigikogus jahiseaduse muutmist, ent protsessi ei ole taaskord kaasatud neid, kes seisavad loomade eest. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles jahiseaduse muudatuste kavandamisse ja eelnõude koostamisse kaasama nii looduseksperdid kui loomade eestkostjad ning ka selle osa ühiskonnast, kes jahti üldse ei poolda, et saada teemale laiem, kogu ühiskonda hõlmav vaade.
Selle eelnõu, mida täna Riigikogus arutatakse, eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks, st et nö nuhtlusisendeid tohiks tappa aastaringselt sõltumata küttimismahtudest. MTÜ Loomus leiab, et kahjustuste vältimiseks peaks eelkõige kasutama mitteletaalseid meetoid, mitte otsima võimalusi, kuidas aina rohkem loomi tappa. Eelnõu seletuskiri ei põhjenda absoluutselt seda, kuidas antud eelnõuni jõuti ning kas ja milliseid mitteletaalseid lahendusi kaaluti probleemi lahendamiseks.
Istung algab 28.01 kl 10 ning kõnealune eelnõu tuleb arutelu alla kolmanda päevakorra punktina. Loomus kutsub kõiki Riigikogu liikmeid üles hääletama tagurliku eelnõu tagasilükkamise poolt.
Lisaks käesolevale planeeritud muudatusele on jahiseaduses veel mitmeid problemaatilisi kohti, sh:
- meelelahutuslik jaht, sh trofeejaht ja jahiturism – Eestis tuleks see esmajoones keelustada, sest ühegi looma tapmine oma ebaterve meelelahutusliku vajaduse rahuldamiseks ei tohiks olla lubatud.
- linnujaht – lindude jahtimised puuduvad päevalimiidid ja küttimiskvoodid ehk linde võib tappa kuitahes palju. Jahiulukite nimekirjas on jätkuvalt linnuliike, kes on langeva arvukusega ja/või kaitsealused.
- öösihikud – öösihikud soodustavad salaküttimist ja teevad järelvalve veelgi võimatumaks kui see juba niigi on. Sellest hoolimata võeti ootamatult ja justkui salaja vastu muudatus, mis lubab Eestis öösihikuid kasutada.
Loomus loodab, et peagi avatakse jahiseadus ning protsessi kaasatakse kõik osapooled, mitte vaid jahimehed ja tööstus, kes seisavad eelkõige oma isiklike ja/või majanduslike võitude eest teiste loomade heaolu arvelt.
