Mõtted 20. veebruaril 2024 toimunud kohtumisele Maaelukomisjonis

Maaelukomisjonis toimus “Loom pole asi. Tema koht ei ole poeletil” algatuse raames teine kohtumine 20. veebruaril loomapoodide esindajatega.12. veebruaril kohtusid kollektiivse pöördumise algatajad Maaelukomisjoniga, et tutvustada omapoolset eesmärki tunnistada kehtetuks loomakaitseseaduse (LoKS) § 331 (Lemmikloomade pidamine kaupluses) ning sätestada LoKSis lemmikloomade müügi keeld kaupluses.

Mitmed loomapoodide esindajad on mures, et kui lõpetatakse müük loomapoodides, siis liigub kogu loomade aretus ja müük nn põranda alla. Hetkel jääb mulje, et täna poodides müüdavad loomad takistavad nn mustal turul kauplemist. Siiski tekib küsimus, miks toimub endiselt ebaseaduslik loomade paljundamine ning miks must turg ka lemmikloomadega seonduvalt eksisteerib? Kui täna on lemmikloomade paljundajad kohustatud enda tegevuse registreerima, kuid see on endiselt tegemata, on see kindlasti koht, mis vajab riigi poolt muutmist.

Ma ei nõustu väitega, et kui loomapoodides lemmikloomi enam ei müüda, siis see avab uksed ebaeetiliste paljundajate tegevusele. Täna ju toimub see tegevus hoolimata sellest, et poodides loomi müüakse. Algatajate eesmärk on suunata tulevikus tegevust nõnda, et lemmiklooma oleks inimestel võimalik võtta vaid eetiliste kasvatajate käest või varjupaigast. Oluline on teada loomade vajadustest, eripäradest ning eesmärk ei tohi olla vaid kiire kasumi teenimine. Lemmikloomade poes müügi keeld välistaks ka loomade transpordistressi mure, sest loom liiguks kasvatajalt otse uude koju. Kui Betta loomapood müüb juba täna kohalikes peredes sündinud loomi, siis julgustame neid loomi mitte poodidesse müügile võtmagi, vaid suunata inimesed kas eetiliste kasvatajate poole või leida nende kasvatajatega teistmoodi kokkulepe, et loomi ei oleks vajalik transportida vahepeal loomapoodi.

Betta Zookaupluse esindaja Marika Bogun, leidis, et ettekirjutuste arv loomapoodide rikkumiste osas on küllaltki väike. Mitu kaebust loomapidamise tingimuste rikkumise osas neile üldse laekub? Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on avaldanud, et aastas saadakse murekirju loomapoodide pidamistingimuste rikkumiste kohta 10 ringis. Loomakaitseorganistasioone on teisigi ning seetõttu on kaebuste arv kindlasti suurem. ELSi juhatuse liige Geit Karurahu ütles esimesel kohtumisel ja algatuse tutvustusel Maaelukomisjonis 12. veebruaril, et tegutsemisaastate jooksul on selgelt näha, et kui loomapoed pidamistingimusi parandavadki, siis vaid lühiajaliselt peale kontrolli ettekirjutusi, kuid mõne aja möödudes on tingimused halvad tagasi. Loomapoodides on ruumi vähe ning tingimuste parandamine on keeruline ja kulukas, mistõttu tasub lemmiklooma soovijad igal juhul suunata eetiliste kasvatajate või varjupaikade juurde.

Mulle jääb arusaamatuks, millel põhineb arvamus, et juhul kui lemmikloomade müük liigub erakätesse, jääb loomade enneaegne suremus samaks? ENDCAP raportis “Wild pets in European Union” on selgitatud loomade enneaegse suremuse tagamaad, milles on olulisel kohal loomade transport poodidesse (50% loomadest sureb kas transpordi käigus või 1 aasta jooksul). On ebaselge, miks ei mõjuta see muutust tegema. Loodame saada loomapoodide esindajatelt statistika ning viited, mis toetavad nendepoolset väidet, et kalade suremus on alla 5% ning imetajatel ja lindudel on see veel väiksem. 

Ehituspoe Depo esindaja Merle Kruusimägi väitis omapoolses pöördumises, et lemmikloomad õpetavad lastele empaatiat ja vastutustunde võtmise oskust. Loomakaitsjana leian, et mitte ühegi eluslooma võtmine lapsele eesmärgiga talle õpetada vastutustunnet, pole õigustatud. Loomi ei müüda lastele põhjusega. Lemmiklooma eest hoolitsemine on täiskasvanud inimese vastutus ning panna see kohustus lapsele on vale. Empaatiat, vastutustunnet ja teistest hoolimist peavad lapsele õpetama tema vanemad, mitte loomad. Loomade müük hoopis õpetab lastele, et loomad on kaup ning sama kergesti asendatavad, kui näiteks katkine nukk. 

Kohtumisel leiti, et oleks täitsa arvestatav, et kuna loomapoodides veedavad loomalapsed lühikese aja, umbes kaks nädalat, siis neile võiks olla leebemad nõuded. Leian, et selline lahendus avab võimaluse loomade halvale pidamisele. Loomale peab olema tagatud piinavaba elu. Tundub ebaloogiline lubada lühiajaliselt halvemaid lemmikloomade pidamise tingimusi olukorras kui ootame ühiskonnalt arusaama selles osas, kuidas loomade eest tuleb hoolitseda ja millised on loomade jaoks vajalikud tingimused stressivabaks ja heaks eluks. 

Leian, et positiivne nimekiri lahendab kindlasti mitmed ka loomapoodide välja toodud probleemid ning soodustab oluliselt konkreetsemate nõuete ja tingimuste loomist seadusandluses. 

Lemmikloomade pidamine ei tuleks eraisikutele keelata, nagu väitis meie, algatuse algatajate kohta Depo ehituspoe esindaja Merle Kruusimägi. Oluline on suunata ühiskondlikku arusaama, et loom ei ole asi, vaid igal loomal on oma iseväärtus ning selleks, et saaksime ühiskonnalt ja teistelt inimestelt nõuda ja oodata loomade suhtes paremat ja mõistvamat käitumist, peab see suhtumine kehtima ka lemmikloomade soetamisel.

Kirjutas Loomuse liige Kati Sulp 

Tagasi