Iseseisvuse võlu ja valu

Kas teate, mis tunne on siis kui keegi teile noa selga lööb? Valus, eks. Ja kui seda nuga veel haavas pöörata ka - veel valusam... Tundub, et meie oma armsad hoolealused on otsustanud meile korraliku kambaka teha, noa selga lüüa ja MTÜ täiega pankrotti ajada. Kuidas muidu seletada asjaolu, et nad söövad kui loomad ja toiduvarud kahanevad kiiremini kui eelmised arved makstud saavad. Ja need kliinikuarved... Kuidagi ja täiesti märkamatult on nad suutnud tekitada olukorra, et oleme jällegi kõrvuni võlgades. Oleks see siis veel kõik - riburadapidi ilmub välja hädalisi, kelle terviseprobleemid otse karjuvad arstiabi vajaduse järele...

Veel aasta tagasi lohutasime end, et seoses KOVi lepingu ja abirahade lõppemisega kaob meil ka kohustus tegeleda kolooniate ja muude suuremahuliste ning kulukate väljakutsete ja projektidega. Et saadame hulgaliselt praeguseid hoolealuseid kodudesse, reageerime vaid tõelistele SOS väljakutsetele ja seoses hoolealuste arvu vähenemisega vähenevad ka meie igakuised kulutused...

Praeguseks oleme roosad prillid ammu eest võtnud ja seisame juba pikalt fakti ees, et kuigi vanu hoolealuseid on vähemaks jäänud ja sama lugu on ka uute tulijatega, siis kulud ei taha kuidagi väheneda... Hinnatõusud igas valdkonnas, järjest enamate vanade olijate järjest enam üles kerkivad terviseprobleemid - need kassid... Nad oskavad ju imehästi oma probleeme varjata ja kui meie olukorrale jälile saame, vajab suurem osa neist juba tõsisemat ravi... Ja need koledad ja valutavad suud isegi noortel kassidel...
Me ei hukka ühtegi kassi pelgalt seetõttu, et tema kliinikuarved tõotavad tulla suured... Me ei saada kodudesse ühtegi teadaolevate terviseprobleemidega kassi ilma et uus pere probleemist ei teaks - võtame vastutuse ja ka edaspidise ravi enda kanda, peaasi et loom endale hooliva  kodu leiab... Kui ta turvakodusse jääks, peaksime ju nii või naa need samad kulutused tegema...
Ühesõnaga - meie hetkeolukord on nukker ja ei möödu päevagi ilma et me kliinikust võlasumma suuruse kohta märkust ei saa... Mõistetav, sest ka neil on arved mis tasumist vajavad...
Oktoobris ei ole tulemas ühtegi laata, kus loosimoosijad rahval nööbist haarata ja neid maha rääkida saaks... Novembris ei klapi mardilaada kuupäev meie vabatahtlike võimalustega ja see jääb paraku vahele.
Annetustalgud, millele oleme taas kord suured ootused rajanud, toimuvad alles 3. detsembril.
Turvakodus on ports tervisekontrolli vajavaid kasse ja õues on ootamas mitu pesakonda hädalisi... NEILE EI SAA JU EI ÖELDA... Hetkeolukorda arvesse võttes peaks, aga no lihtsalt ei saa... Süda hakkab vastu. Kui ööune võtab ära pidev rahapuudus, siis see on üks asi, tühiasi... Kui selle põhjuseks on aga õues surnuks nälgivad/külmuvad kassipojad, siis...
PALUN HAKKA PÜSIANNETAJAKS - see annab meile kindlustunde! Ka mõne euroga kuus saab päästa kellegi maailma...
Hetkel oleme täiesti nõutud ja abitud...
Lollidemaa rahapuu on leidmata,  õnneloosis meie tiimil ei vea...
Sugardaddyd otsivad meist palju nooremaid ja ka nemad ei ole huvitatud kinni plekkima tänavahulkurite raviarveid...
MEIE AINUS LOOTUS OLETEGI TEIE - MEIE JÄLGIJAD JA TOETAJAD ♥️
Ääretult piinlik on päevast päeva annetusi lunida, varasematel aastatel ei ole me pidanud seda nii intensiivselt tegema...

ISESEISVUSEL ON HULK PLUSSE, PARAKU AGA KA HUNNIK MIINUSEID...
KUI SUL VÄHEGI VÕIMALIK. PALUN TOETA MEIE HOOLEALUSEID  KASVÕI PAARI EUROGA ♥️
AITÄH ♥️ 

https://www.armastanaidata.ee/annetan/loomad-ja-loodushoid/saaremaa-lemmikloomade-turvakodu-marka-hooli-ja-aita-2

Tagasi