Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 955 646 €
Annetajatelt 3 581 197 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
Eesti Vaegkuuljate Liit: toeta Kuulmisbussi ja aita tuua esmatasandi kuulmisabi noortest eakateni!

Eesti Vaegkuuljate Liit: toeta Kuulmisbussi ja aita tuua esmatasandi kuulmisabi noortest eakateni!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
5 885.90 €
183 annetust
10 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Kogume annetusi selleks, et Kuulmisbuss koos esmatasandi kuulmisnõustajatega jõuaks nii noorteni koolides kui eakateni päevakeskustes ning hooldekodudes. Soovime jõuda eestimaalasteni erinevates piirkondades,  pakkudes võimalust testida oma kuulmist ja  teha aparaadihooldust. Lisaks sellele soovime jagada kogemusi ning teavet abi saamise võimaluste ja protsesside kohta. Kuulmisbussi on tagatud ligipääs ka ratastoolis inimestele.

Kuulmisbussis pakuvad nõu ja abi  vabatahtlikud, kes on läbinud spetsiaalse koolitusprogrammi. Nad  on paljud ise ka vaegkuuljad ja kogemusnõustajad. 

Kuulmislangus ja sellega kaasnevad probleemid puudutavad meid kõiki kas otse või kaudselt (peres, koolis, tööl, avalikus ruumis). Kuulmislangusega inimeste arv kasvab väga kiiresti, praegu on neid Eestis umbes 200 000 inimest. Aina rohkem levivad kuulmiskahjustused noorte seas. Kuulmislangust ei tunta sageli ära või ei julgeta enesele seda tunnistada. Seetõttu tekivad koolikiusamised, õpiraskused,  perekondade lagunemised, töökoha kaotused, eraldumine ühiskonnast, alkoholism ja teised sõltuvus-ning psüühilised häired. Esimene kuulmislanguse märk on see, kui teiste kõnest on raske aru saada. Kui kuulmislangus jääb tuvastamata, võib kuulmise nõrgenemine põhjustada masendust, depressiooni ning teisi vaimse tervise probleeme. Suurem teadlikkus oma kuulmise hetkeolukorrast aitab ennetada tõsisemaid ning raskemaid probleeme. 

Kuulmiskeskused asuvad täna vaid suurtes linnades ja paljud inimesed ei jõua vajaliku abini või ei ole teadlikud oma kuulmisprobleemidest. Lisaks sellele on kuulmislangusega inimesed hädas sellega, et neil ei ole võimalik osta kuuldeaparaatide patareisid või muid tarvikuid. 

Kuulmisbuss on soetatud annetuste abil 2021. aastal. Tänu annetustele oleme saanud ehitada Kuulmisbussile helikindlad seinad, mis summutaksid kuulmistesti tegemist segava välismüra, saanud toota  teavitusmaterjale ning soetada seintega välitelgi, et bussi kõrvale tekiks nõustamisala.

Iga väiksemgi annetus aitab Kuulmisbussi meeskonnal vähemalt ühe inimese juurde jõuda ja teda aidata. 2022. aastal aitas Kuulmisbussi meeskond 39 Eestimaa paigas 2109 inimest, neist 86% suunati täiendavatele kuulmisuuringutele. Ainult 14% testitutest polnud kuulmisega probleeme. Enamik inimesi tegi Kuulmisbussis kuulmistesti esimest korda elus.

Väikesed annetused koos aitavad meil tuua kuulmisalase teabe inimestele lähemale – nende oma kodukanti.

Organisatsioon on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Annetuste abil ostetud Kuulmisbuss on aidanud üle 2500 inimese

07.12.2023

“Suurem osa inimestest, keda Kuulmisbussis kohtame, pole mitte kunagi käinud kõrvaarsti juures, kuulmiskontrolli tegemisest rääkimata,” ütleb Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine Külliki Bode. Kui kuulmislangus jääb õigel ajal tuvastamata, võib kuulmise nõrgenemine põhjustada masendust, depressiooni ning teisi vaimse tervise probleeme. Seepärast on väga oluline oma kõrvakuulmist kontrollida ja Kuulmisbussi abil saab seda kodu lähedal teha.

2021. aastal annetuste abil soetatud Kuulmisbuss on aja jooksul saanud tänu lahketele annetajatele helikindlad seinad, mis summutavad välismüra ning soetatud on ka bussi kõrvale mõeldud välitelk, kus nõustajad saavad huvilisi aidata. Pooleteise tegutsemisaasta jooksul on buss peatunud 62 paigas üle Eesti. Jõudnud igasse Eesti maakonda, mõnele isegi mitu tiiru peale teinud. Iga annetus, mis “Ma armastan aidata” keskkonnas tehakse, lubab bussil enamaid paiku külastada ja rohkemate inimesteni jõuda. 

Külliki sõnul on bussis kuulmistesti teinud ligi 2000 inimest, kellest vaid 21% on olnud normkuulmine. Sellel aastal bussi külastanud inimestest iga kolmas oli varem oma kuulmist kontrollinud, suurem osa polnud mitte kunagi kõrvaarsti juurde sattunud. Kuulmisbussi keskmine külastaja on 58aastane naine, kuid nõustajatel on kindel siht käia järjest enam ka noorte juures koolides ja noortekeskustes. “Noorte seas on kuulmislangust vähem, aga näeme, et on tekkimas kõrvaklapipõlvkond, aina rohkem esineb mürakahjustusi,” räägib Külliki Bode. Kuulmisbussis saab noortele selgitada, mida üks või teine sakikene audiogrammil tähendab, millest see tekib ja kuidas hoida ära püsivat kuulmiskahjustust.

Kuulmisbussi tegemistes lööb kaasa 15 aktiivset vabatahtlikku nõustajat, kes käivad üle Eesti erinevates kohtades. Lisaks kuulmistestide tegemisele jagavad nad bussis kogemusi ja teavet abi saamise võimaluste kohta ning hooldavad kuuldeaparaate. Hooldust on tehtud 509 kuuldeaparaadile! Kokku on Vaegkuuljate Liidu Kuulmisbussi vabatahtlikud nõustanud ja aidanud üle 2500 inimese.

Annetades Eesti Vaegkuuljate Liidule, aitame üheskoos Kuulmisbussil edasi tegutseda!

Tagasi