Kogemuskohvikud tugevdavad dementsusega inimeste ja nende lähedaste turvavööd

Huvikaitsel on MTÜ Elu Dementsusega tegevuses keskne roll, sest peamiseks eesmärgiks on luua tõhus huvikaitsesüsteem dementsusega inimeste ning nende lähedaste heaolu tagamiseks.

2023. aastal alustasime kogemuskohvikute korraldamisega, et dementsusega inimestel ja nende lähedastel oleks koht, kus turvaliselt ühistegevustes osaleda ning hingetarkust säilitada.

2024. aasta kogemuskohvikutesarja alustasime kohtumisega avalike suhete ja lobieksperdi Randel Läntsiga, kes rääkis lähemalt sellest, kuidas mõtestada huvikaitset ja lobi- (lobby)tegevusi.  Huvikaitse on eesmärkide saavutamine läbi otsuste ja regulatsioonide mõjutamise. Kõik liidud, ühingud ja kojad ongi loodud eesmärgiga esindada mingi grupi ühiseid huve, siis tegelikult ongi kõikide selliste ühingute eesmärk teostada huvikaitset ja ka lobi.

Tulemuslikuks huvikaitseks on tähtis tugeva võrgustiku olemasolu ning arusaam poliitika kujundamisest, et teada, millal ja kuidas on võimalik sellesse sekkuda. Võtmekohal on varajane sekkumine ning juba ette võrgustike ja suhete loomine. Oluline on kuulamisoskus info kogumiseks ning argumenteerimine enda seisukohtade esindamiseks. 
Huvikaitse paremaks toimimiseks on oluline leida liitlased — erakondades ja poliitikute, aga võimalusel ka ametnike seas.

Liitlasi poliitikute seas otsisime maikuus toimunud kogemuskohvikus, kus osalesid poliitikud, kes kandideerisid Europarlamenti Eestit esindama. Kõik arutelus osalenud kandidaadid nõustusid dementsuse teema olulisuse, mastaapsuse ja dementsuse diagnooside ning sellega seoses ka tegelemist vajavate küsimuste hulga kasvuga. Seda näitas ka sissejuhatav ja arutelus osalejate tutvustav osa, milles selgus, et kõikidel saalis olijatel on dementsusega oma isiklik kokkupuude ja lugu.

Septembris võtsime Alzheimeri kuu raames fookusesse vanaduse ja ka dementsuse normaliseerimise, aga ka selle, kuidas vananemisest rääkida, kuidas haigustest rääkida ja kuidas mitte stigmatiseerida ei vananemist, vanadust ega dementsust. 

Külalisteks olid Marju Kõivupuu, PhD, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, folklorist, kultuuriloolane ja kirjanik ning Tiina Tambaum, PhD, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor ja magistriprogrammi “Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas” kuraator.

Vestluse käigus selgus, et tunduvalt rohkem on neid inimesi, kes tahavad kaua elada, kui neid, kes tahavad vanaks saada. Eesti ühiskonnas peaksime palju rohkem rääkima sellest, kuidas vananeda ja vanaks saada: mida me teeme vanemate inimeste heaoluks ja kuidas saavad inimesed oma vanaduspõlve veeta. Igavene on vastuolu meie bioloogilise ja sotsiaalse vanuse vahel, kus põhiküsimuseks on soov olla kellelegi vajalik.

Otsisime ka vastust küsimusele, et kuidas targalt vananeda. Tiina Tambaum soovitas omandada oskusi, mitte teadmisi. See annab enesehinnangu tõusu, kui sul on erinevad oskused võrreldes sellega, kui sul on ainult üks rutiinne tegevus kui „toru“, millele lisaks muud ei oska. Lisaks peab olema sotsiaalvõrgustik – ka see peab olema mitmekülgne. Sotsiaalvõrgustikus peaks olema ka eri vanuses inimesi, ka nooremaid, kes annavad sulle värsket maailmavaadet. Sotsiaalvõrgustik on turvavöö. 

Järgmine kogemuskohvik “Ma olen olemas: minu lugu, sinu lugu, meie lugu” toimub 27.11.2024 kohvikus Maiasmokk. Kohvikus pöörame tähelepanu sellele, milleks on meile vaja kogemuslugusid dementsusest ja kuidas neid rääkida. Lood on need, mis meid ühendavad ja aitavad murekoormat vähendada, samas tõstavad ka teadlikkust väljakutsetest, et tagada parem elukvaliteet ja toimetulek nii dementsusega inimestele kui nende lähedastele. Külas on luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut Berit Kaschan.

Kogemuskohvikud on hea võimalus sotsiaalvõrgustikku laiendada ja turvavööd tugevdada. Need kohtumisõhtud saavad teoks heade annetajate toel. Suur aitäh kõigile!

Tagasi