Kui hoopis annetaks oma aega?

Kas Sa oled kunagi mõelnud sellele, et minna mõne heategevusorganisatsiooni juurde vabatahtlikuks, aga ei tea, kust ja kuidas alustada? Või Sa juba oled vabatahtlik olnud ja tead, milliseid toredaid võimalusi ja väljakutseid see võib pakkuda? Heategevusfondi Minu Unistuste Päev aasta vabatahtlik Teele Kants pani kirja enda mõtted seoses vabatahtlikuks olemisega.

Muide, ka Ma armastan aidata annetuskeskkonnas on eraldi rubriik aja annetamiseks, millel tasub aeg-ajalt silma peal hoida, kuna ka sinna panevad organisatsioonid oma vabatahtlike leidmise üleskutseid.

1. Kuidas Sina vabatahtlikuks hakkasid?

Heategevusfondi “Minu Unistuste Päev” (HMUP) tõi mind koolipraktika, mille käigus pidin tegelema sisekommunikatsiooniga. Kaalusin erinevaid variante praktikakohaks ja mulle jäi silma just HMUP. Minu jaoks tundus väga põnev teada saada, kuidas mittetulundusühing vabatahtlike inimestega toimib ning millised on laste unistused ja kuidas neid täidetakse. Olen alati arvanud, et kõige suurem kink, mida me saame teha teistele, ei ole asi või ese, vaid elamus ning emotsioon ja just seda Minu Unistuste Päev pakubki.

2. Miks olla vabatahtlik?

On loomulik, et inimesed aitavad üksteist ning arvestavad teineteisega. Heategu annab rohkelt positiivsust selle tegijale, annab energiat ja avardab ka väga palju meie maailmavaadet ning mõttemalli.

3. Kuidas leida endale organisatsioon, mille juurde vabatahtlikuks minna?

Kindlasti tuleks järgida oma südant. Kuid oluline on tegelikult ka see, kui palju Sul on võimalik ja soovi tegelikult panustada oma aega, sest vabatahtlikuks olemisega kaasneb ka vastutus. Vastutad endale võetud kohustustega, sest oled meeskonnaliige ning inimesed arvestavad Sinu panusega. Seejärel mõtle, mis valdkond Sind enim puudutab. Kui teed seda, millesse usud ja mida soovid tõepoolest muuta paremaks, on lihtsam jõudu leida ka kõige muu kõrvalt.

4. Kui palju ajalist panustamist vabatahtlikuks olemine nõuab? Kas seda jõuab teha põhitöö kõrvalt?

Ei ole päris kindlat ajaraamistikku, päevad ja nädalad võivad olla väga erinevad. Mina olen vabatahtlikult võtnud endale tavapärasest suurema rolli ning projektile, millega hetkel tegelen, kulub nädalas ligikaudu 15 tundi. Keskmiselt kulub nädalas aga paar tundi ning paljudel vabatahtlikel veel vähem. Kõik sõltub sellest, kui palju oled valmis panustama ja millise kokkuleppe sõlminud. Vabatahtliku töö on igal juhul tänuväärne, olgu see kas või tund päevas või nädalas. Seega loomulikult jõuab vabatahtlikku tööd ka põhitöö kõrvalt teha, kuid tuleb läbi mõelda oma võimalused ning eesmärgid.

5.Milliseid kogemusi ja võimalusi on vabatahtlikuks olemine Sulle andnud?

Vabatahtlikuks olemine on mulle andnud väga palju uusi kogemusi ning võimalusi kohtuda uute inimestega. Kõige suurem võimalus, mida Minu Unistuste Päev annab, on kogeda emotsionaalseid elamusi  ja saada osa salaunistustest, mis esmapilgul võivad jäädagi unistusteks. Meie fondil ning vabatahtlikel on võimalus ja privileeg need unistused ellu viia, pakkudes kustumatuid elamusi ning mälestusi nii lapsele kui kogu perele.

Minu Unistuste Päevas on võimalik veel võtta endale väga palju erinevaid rolle – organiseerida üritusi, läbi viia erinevaid projekte, ennast harida ja arendada. Selliseid võimalusi ei ole kindlasti igal pool ning olen enda jaoks võtnud selle kindlasti eesmärgiks, et HMUPi arendades, arendan ka ennast.

6. Mida soovitaksid inimesele, kes veel ei ole vabatahtlik, aga tahaks selleks hakata?

Julget pealehakkamist ning aega selleks, et panustada senisest veidi enam ka teiste inimeste heaks. Ja mitte liigset muretsemist, sest südamega tehtud asjade jaoks leidub alati aega.

Назад