Milline võiks olla inspireeriv kool noorte arvates?

MTÜ LoovHA tegevjuhi Helen Kaasiku mõtisklus

MTÜ LoovHA alustas koos noortega nendele küsimustele vastuste leidmist 2017. aasta suvel toimunud hariduseksperimendis. Töötubade ja mõttetreeringute tulemusena pakkusid noored välja “ideaalse kooli” mudeli, millest nüüd lähemalt kirjutangi.

Ideaalne kool inspireerib õpilasi ja õpetajaid õppima kogu elu

Noorte jaoks on oluline, et kool toetaks iga õpilase isiklikku arengut - ande avaldumist ja loovat toimimist, oma elu kutse äratundmist, inimeses headuse kasvamist, tahte- ja tundeelu arendamist. Koolis kantakse edasi elu toetatavaid väärtusi ning toetatud on laste vaimne areng.

Ideaalne kool valmistab noori ette iseseisvaks eluks ning on eluliste tarkuste ja oskuste jagamise koht, kus väärtustatakse ja aktsepteeritakse kõiki inimesi.

Kool sünnib koostöös

Kool peaks toimima kooliga seotud kõikide osapoolte koostöös, seega peaksid ka lapsevanemad ja töötajad jagama kooliga samu väärtusi ning põhimõtteid. Kooli juhtorganiks võiksid olla kollegiaalsed hoolekogud, kuhu kuuluvad õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate esindajad.

Õppekava koosneb kohustuslikest baasainetest, õpilased saavad kaasa rääkida valikainete osas. Teemade õppimine on tsükliline ja õpitakse peamiselt koolis. Selles koolis on aega vastata õpilaste küsimustele ja arutleda kõigi eluvaldkondade üle.

Koolis kasutatakse õppimist innustavaid õppemeetodeid, õppeaineid lõimitakse omavahel. Tagasiside põhineb kujundaval hindamisel, mis lähtub iga lapse isiklikust arengust ning piisavalt on tugiisikuid ja abiõpetajaid. Tundide järjestus arvestab inimese päevarütmi. Klassijuhataja on noortega koos esimesest klassist põhikooli lõpuni välja.

Kooli füüsiline keskkond on puhas ja mitmekülgne. Seal on mugavad puhkealad ja üksinda olemise pesad. Koduklassi kujundamisel arvestatakse laste arengut ja kasutatakse toetavaid värvilahendusi. Kooli hoov on avar, kõikides vahetundides on võimalus käia õues. Talviti on korra nädalas suusa-, kelgu-, uisu või kasvõi lumeskulptuuride tegemise päevad. Oluline on ka kogukonnatunde tekitamisel, vähemasti esmaspäeva hommikuti koguneb kogu koolipere saali, kus vaadatakse tagasi eelmisele nädalale ja vaadatakse ette algavale nädalale. Koolitunnid algaksid kõige varem kell 9. 

Millised oleksid õpetajad?

Inimesed, kes kooli juures töötavad, teeksid oma tööd kirega, tegeleksid iseenda pideva vaimse arenguga, ei kardaks eksida, tunnistaks oma vigu, ei sea ennast teistest kõrgemale, on usaldavad, hinnangutevabad, empaatiavõimelised ja  oskavad ennast kehtestada. Nad on noortele eeskujuks kõiges, mida teevad, kandes neid väärtusi või püüeldes nende väärtuste poole iseendas, mida õpilastele edasi soovivad anda.

Õpetaja on innustunud oma erialast, teeb oma tööd kirega, seob õppeaine igapäevase eluga, toetab õpilaste iseseisvat mõtlemist ja teadmiste üle juurdlemist. Õpetaja on väga teadlik lapse arenguetappidest ja inimeste temperamenditüüpidest.

Hommikuti teretab õpetaja igat õpilast individuaalselt, sest nii tunneb laps ennast olulisena ning koolipäev algaks klassiõpetaja tunniga, kus räägitakse muredest, rõõmudest ja vahetatakse uudiseid.  

Koolis on kuni 150 õpilast, igas klassis 15 õpilast, mis võimaldab individuaalset suhtlemist iga õpilasega ning seda, et õpilane on oma kasvamise protsessis, kuid samal ajal mitte kunagi üksi.

Selline on hariduseksperimendis osalenud noorte ettekujutus ideaalsest koolist. Kool, kuhu tahab igaüks minna iga päev.

Назад