Kas ja kuidas saada õpilasfirmast ettevõtjaks?

Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor

Nendele küsimustele otsis vastuseid Ida-Norra Uuringuinstituudi (ENRI) läbiviidud uuring viies Euroopa riigis. Uuringu tegijad leidsid, et õpilasfirma programmis osalenute oskused ja pädevused projektijuhtimises, meeskonnatöös, ajaplaneerimises ja enesejuhtimises paranesid programmi jooksul märgatavalt. Aga seda ainult juhul, kui õpilasfirmaga tegeleti tõsiselt. Uuring tõi välja, et mõju saavutamiseks peavad noored panustama õppesse vähemalt 100 tundi tööd, see tähendab tegelemist õpilasfirmaga ka väljaspool koolitunde. Kui panus oli sajast tunnist väiksem, polnud mõju üldse või oli see isegi negatiivne – eneseusaldus langeb ning ennast ei nähta ka tulevikus ettevõtlusega tegelemas. Seega pealiskaudne ettevõtlusõpe on võrdne üldse mitte õpetamisega või on sellest veelgi halvem. Järelikult on koolis mõtet panustada ainult praktilisse õppesse, kus õpilased reaalselt tegutsevad ning ettevõtlusõpe ei piirdu ainult ärimudeli koostamise ja esitlemisega.

Teine oluline tähelepanek oli see, et tüdrukutel on ettevõtlusharidusest isegi rohkem kasu kui poistel. Nende usk endasse kui ettevõtjasse on reeglina enne õpilasfirma tegevust poistest madalam, kuid programmi lõpuks on vahe peaaegu kadunud. Siingi kehtib enam kui 100 tunni reegel. Eestis võime öelda, et õpilasfirma programm on tüdrukute hulgas populaarne ja osalejate hulgas on poisse-tüdrukuid pea võrdsel.

Eesti noorte suure omapärana selgus uuringust, et programmi süvenenud noori, kes panustavad rohkem kui 100 tundi, iseloomustas teiste riikide noortest märkimisväärselt suurem valmisolek ja kavatsus tulevikus ka reaalselt ettevõtlusesse minna. See on ilmselt  oluline tähelepanek, kuna alles hiljuti avaldatud uuring ütles, et Eesti noorte suhtumine ettevõtlusesse on positiivne, aga reaalsed sammud selle suunas jäävad tegemata. Näib, et siin on koolil siiski võimalik positiivne hoiak ka reaalsuseks muuta. Junior Achievementi Eesti kogemused näitavad, et kuigi otse õpilasfirmast ettevõtlusesse suunduvate noorte osakaal ei ole suur, on märkimisväärne hulk neid vilistlasi, kes hakkavad peale gümnaasiumi lõppu või eriala omandamist ettevõtjaks. Seda võimaldab neil õpilasfirmast saadud positiivne kogemus ja eneseusk.

Euroopa Liidu eesmärk on anda igale õpilasele koolis ettevõtluskogemus, seega uuriti, mis ettevõtlusõpet soodustab ja mis takistab. Üldiselt tõid kõikide riikide õpetajad, lapsevanemad ja ka äriinimesed välja, et “rahastuse puudus” on oluline takistav asjaolu. Kõik kolm gruppi märkisid ära ka “ainetesse ja õppekavadesse integreerimise puuduse”. Õpetajate hinnangul on ka ajapuudus oluline takistus.

Ettevõtlusõpetajad ise igatsevad uuringu järgi seda, et kõrgharidusasutused pakuksid neile piisavat väljaõpet ning seda seisukohta on kõige selgemalt väljendanud just Eesti ja Soome õpetajad. Kõikide riikide vastanud õpetajad, lapsevanemad ja äriinimesed on üksmeelsed, et valitsuse toetus ettevõtlusõppele on ettevõtlushariduses ülioluline. Samuti peetakse määrava tähtsusega teguriks ka kooli juhtkonna toetust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et viies riigis tehtud uuring kinnitas õpilasfirma programmi veendunud toetajate usku programmi mõjusse, kuid tõi välja ka arengukohti. Tammsaaret parafraseerides võiks kõige olulisema kokku võtta soovitusega nii õpilastele kui ka juhendajatele: „ Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus ettevõtluse vastu!“

Uuringu juhtiv teaduspartner oli Ida-Norra Uuringuinstituut (ENRI), aga kaasatud olid ka Taani ja Horvaatia teadlased. Andmeid koguti viiest riigist: Belgiast, Soomest, Itaaliast, Eestist ja Lätist. Iga riik pidi kindlustama neli katsekooli, kus õpilasfirma programmis osales 50% vanusgrupist ja ühe kontrollkooli. Eestis osalesid uuringus Tallinna 21. Kool, Võru Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ja Narva Kutsehariduskeskus (uuringu ajal ühines Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega), kontrollkoolina osales Tallinna Tööstushariduskeskus. Küsitlustes osales viies riigis kokku 12 000 inimest, 150 neist intervjueeriti individuaalselt või rühmades, küsitletute hulgas olid nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka äriinimesed.

Tagasi