Kui vanavanemast saab lapselapse eestkostja

Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (VENÜ) koondab pensionieas inimesi, keda iseloomustab positiivne ellusuhtumine ja kes oma tegevuses lähtuvad põhimõttest, et aktiivselt tegutsedes väärtustatakse oma elu ning aidates teisi aidatakse iseend. Kogu keskuse tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel. Paljud ühingu liikmed on võtnud endale ühe või mitu ülesannet, mida nad meelsasti täidavad. Just tegusad toimkonnad ja huvirühmad kujundavad keskuse ilme. Keskuses on nii oma kohvituba kui ka raamatukogu, siin toimetab nii toataimede ja aia kui ka küpsetajate toimkond. Ilma toimkondadeta ei saaks maja kuidagi hakkama. Üllatav on huvirühmade mitmekesisus, mida juhendavad oma ala suurte kogemustega asjatundjad. Ringide seast võib välja tuua näiteks tantsurühma, bridzi mängimise, laulukoori, erinevad keele ja kästitöö ringid ning võimlemise.

Annetuskeskkonda „Ma armastan aidata“  kuulub organisatsioon projektiga, mille raames toetatakse vanavanemaid, kes kasvatavad oma orvuks jäänud lapselapsi. Praegu saab projekti kaudu toetust 17 peret, kus on 26 lapselast ja 23 vanavanemat. Organisatsioon pakub vanavanematele ainulaadset tuge, korraldades peredele erinevaid teatris, kinos ja  muuseumis käike ning muid tegevusi. Kuna lapsed on peredes 8-20 aastased, siis ei ole kõigile meelepäraste tegevuste leidmine mõistagi lihtne. Vanavanemate jaoks on kõige keerulisem toimetulek, sest lapse jaoks on ju üks põlvkond vahelt puudu ning vanavanem peab lapsele olema nii isa kui ema eest ning täitma nappide vahenditega kõiki vanemlikke kohustusi.

Mitme aasta jooksul on VENÜ projekti „Orbude toetuseks“ viis liiget viinud peresid väljasõitudele, mis on nii laste kui vanavanemate jaoks väga suure tähtsusega. Sel suvel käidi näiteks Narva Jõesuus Liivaranna ja Nooruse spaas. Ekskursioonid on perede jaoks olulised nii emotsionaalses kui ka teadmiste võtmes, sest väljasõidul on alati ka hariv programm. Lisaks korraldatakse peredele käelisi tegevusi, kus koos juhendajatega meisterdatakse näiteks jõuluehteid, munadepühal lauakaunistusi või emadepäevaks kaarte.

Tagasiside, mida lastelt ja vanavanematelt saadakse, on südantsoojendav! Suur osa eestkoste peredest on püüdnud ise kuidagi toime tulla läbi valu ja pisarate ning jääda nähtamatuks, sest nad ei uskunud,et peale riigipoolse ellujäämistoetuse võiks veel abi saada. Tänu inimestele, kes hoolivad ja aitavad, on nad aru saanud, et neid vajatakse ning aidatakse mitmel  moel. Projekti üritused toovad neid rutiinist päikselisse keskkonda – nii ütlevad vanavanemad. Tänu headele annetajatele on võimalik korraldada väljasõite ja meelelahutustegevusi.

Tagasi