Serve the City: Kuidas kasvada teadlikuks kodanikuks?

Kalle Mihkelson käis kevadistel riigikaitsekursustel välja mõtte, et “Eesti julgeolek on seda paremini tagatud, mida teadlikum on meie kodanikkond”. Nõustun selle mõttega, ent kodanikuteadlikkus ei ole ainult julgeoleku seisukohalt oluline, vaid mõjutab sama palju kultuuri, teineteise sallimist ja tolereerimist. Tänased tulisemad teemad on pagulaste sissevool, geide võrdõiguslikkus, suur idanaaber ja mõned teised. Kõik need teemad valmistavad suures osas kodanikes hirmu. Hirm tuleb peaaegu alati teadmatusest, et mis see endaga kaasa toob, kuidas see mind mõjutab ja mida pean mina hakkama teistmoodi tegema.

Sarnaselt väliste hirmudega on ka märksa lihtsamaid teemasid, mis teadmatuse tõttu võivad hirmutada. Kui paljud meist hämaras Balti Jaamas kõhedusega silmsidet väldivad, kui mõni kodutu hirmutav tundub? Vabatahtlike koordineerimisega tegelevad Serve the Citys on just see üks peamisi teemasid, millega vabatahtlikud kokku puutuvad. Muude tegevuste seas vastutab Serve the City iganädalaselt selle eest, et pühapäeviti oleks piisavalt palju vabatahtlikke Põhja-Tallinna supiköögis, et sooja suppi jagada rohkem kui 200 näljasele. Paljud supiköögi klientidest on kodutud, pesemata, joobes ja üsna räsitud. Välimuse poolest täpselt sellised, kellega tihti loodad, et ei pea tänaval, või näiteks trammis, tegemist tegema.

Mäletan viie aasta tagust aega, kui arvasin, et valdav osa kodututest on äärmiselt vägivaldsed, pidevalt alkoholi või uimastite mõju all, ning iga kord kui mulle järgi vaadati, oli plaanis võtta midagi, mis kuulus mulle. Äärmiselt stereotüüpne seisukoht oli välja kujunenud sellest, et isiklik kokkupuude puudus peaaegu täielikult. Asudes Serve the City MTÜd juhtima tekkis paratamatult vajadus varrukad üles käärida ja ka ise asuda kodutuid supiköögis teenindama. Mõni aeg pärast seda viisime iganädalase supiköögi raames läbi projekti, kus vestlesime supiköögi klientidega, et teada saada, miks nad seal käivad, milline on nende minevik ja millised on nende unistused. Mõneti üllatuslikult kogunes üha enam sellised lugusid, kus selgus, et laudade taga einestavad haritud spetsialistid, keda on töö kaotus või lähedase surm rööpast nii välja viinud, et ei ole suutnud senimaani oma elu jalgele tagasi saada. Paljud sööjatest oli pensionärid, kes on terve elu korralikult tööd teinud, aga kogu nende pension läheb lapsele, et tema ei peaks kehva olukorra tõttu nälga kogema.

Neid inimesi nähes ja lugusid kuuldes on minu suhtumine väga drastiliselt muutunud mitte ainult kodututesse, vaid üldse inimestesse, keda pahatihti sildistame enne, kui neid ja nende lugu tundma õpin. Mida rohkem ma neid lugusid tean, seda rohkem tunnen, et suudan olla kaastundlik, abivalmis ja julge. Serve the City eesmärgiks on teha vabatahtlik töö võimalikult kättesaadavaks ja innustavaks kõigile soovijatele, sest läbi selle tuleb aina rohkem teadlikke kodanikke, kellel on piisavalt hea kujutlusvõime, et näha esmamuljest sügavamale ja mõista seda, et iga inimese väike panus kedagi aidates, viib ellu suure muutuse kogu ühiskonna sõbralikumaks ja kaastundlikkumaks muutmisel.

Lauri Luide, Serve the City

Tagasi